Vanem põlvkond, kes ise langetanud lahkumisotsuse, kandis endaga kodumaa kaotusvalu, mis neile ebasoodsas poliitilises atmosfääris küpses pagulastraumaks. Noorema põlvkonna eriteede otsingud ja kodumaaga suhtlemine pälvisid vanemate hukkamõistu. Pagulaskonnas tekkisid lõhestumised, mis teatud määral halvasid meie rahvuslikku elujõudu.
Toronto eestlaskonnas 1960. aastatel toimunud murranguliste sündmuste taustal alustas uurimistööd Eesti teadlane Taimi Grauberg, kes tänavu kevadel edukalt kaitses magistritööd teemal „Kontaktid kodumaaga Kanada eestlaskonna poliitilise võitluse kontekstis Rudolf Sirge 1964. a. Toronto külaskäigu näitel“. Magistritöö juhendajaks oli Toronto eestlaskonnale tuttav professor Aigi Rahi-Tamm.
Esialgseks sihtmärgiks oli Rootsi, kuid kandus peagi edasi Kanadasse pearõhuga Torontol, millest oli kujunenud nn väliseesti pealinn.
Pagulaste kommunismivastane tegevus häiris Nõukogude Liitu. Nende esialgne repatrieerimisprogramm oli 1950. aastate keskpaigaks läbi kukkunud. Uue propagandavahendina alustati kultuurisuhtlust. Esialgseks sihtmärgiks oli Rootsi, kuid kandus peagi edasi Kanadasse pearõhuga Torontol, millest oli kujunenud nn väliseesti pealinn.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
