Subscribe Menu

Avasta kodupaika: Peidetud ajalugu Edwards Gardensis

Alexander Milne'i perekonna ja järeltulijate puhkekohad.
Alexander Milne'i perekonna ja järeltulijate puhkekohad.

Mitmed lugejad on kindlasti käinud Torontos ilusas Edwards Gardens’is jalutamas ja nautimas kõike, mida loodusel on pakkuda. Aga kui parkimisplatsi läänepoolses osas natuke kaugemale metsa alla uurima minna, võib mäenõlvakul märgata hauakive, mis on eraldatud suure aiaga. See ongi piirkonna asutaja Milne’i perekonna viimne puhkepaik ja koht, kus nad elasid mõningad aastad enne, kui kolisid ida poole Lawrence’il.

Mis oli perekonna tähtsus? Uurime natuke lähemalt.

Alexander Milne tuli perekonnaga tolleaegsesse Yorki piirkonda Šotimaalt 19. sajandi alguses ja 1815. aastaks oli ta alustanud Etobicoke’s villatööstuse, sõber James Farr lubas tal kasutada ühte oma veskihoonet äri ja lao jaoks. 1827. aastal asus Milne koos perekonnaga elama Leslie ja Lawrence’i edelanurka, kuhu ta ehitas maja, saeveski ja jällegi villatööstuse. Üle aastate ostis ta Lawrence’i piirkonnas järjest maad kokku kuni just Don Millsist edasi oruni. Milne’il oli vägev kolmekorruseline ehitis, kus villatööstus oli allkorrusel ja veski opereeris kolmandal korrusel. Lugedes kuulutust 1827. aastast, on näha, et ta garanteeris head tööd ja võttis vastu nisu, kaera, tangusid ja maisi tasuks töö eest. Kahjuks pidi Milne kolima 1832. aastal ida poole Lawrence’i ja Don Millsi piirkonda orgu jõe äärde, kuna eelmises paigas hakkas veevool liiga nõrgaks jääma. Aga originaalne maa Leslie ja Lawrence’i nurgas oli ikkagi perekonnas üle saja aasta.

Aga kuidas sinna siis Edwards Gardens tekkis? Tegelikult oli see maa-ala alati täis ilusaid lilli ja hooldatud peenraid, kuna Milne oli teinud sinna suure privaatse pargi oma perele, kus sai loodust nautida. Kui nad ära kolisid, siis ei hooldatud seda kaua aega ja see kasvas umbrohtu.

1944. aastal ostis ärimees Rupert Edwards maa ala ära, sest see olevat olnud just selline „maakoht keset linna“, millest oli unistanud ning ta lasi suure maa-ala kõik ära korrastada. Ta lasi sinna teha privaatse golfiväljaku, tegi kindlaks, et metsloomade jaoks oleks oma rahulik osa ja kogus kive igalt poolt ning selle tõttu on park tuntud ühe kõige suurema kivitaimlana Kanadas.

1954. aastal tahtis linn maa-ala ära osta, kuna Don Millsi hakati rajama uut elamurajooni, aga Edwards ootas maa müümisega, kuni linn lubas, et see jääb pargiks. Kaks aastat hiljem avatigi Edwards Gardens publikule.

Tänapäeval on seal palju uurida, saab vaadelda erilisi taime- ja lilleliike, mõnikord kontserti kuulata ning suurde Wilket Creek Park’i saab sealt ka edasi väga kergesti, kui on soovi pikemat jalutuskäiku ette võtta.

Minge avastage natuke rohkem kohalikku ajalugu!

Read more