Lea: Kuidas see lugu siis alguse sai?
Peter: Lugu algas sellega, et mina lõpetasin Kanadas ülikooli ja siis tol ajal tulid paljud üliõpilased Euroopasse suveks reisile. Nii oli ka minuga. Samal ajal juhtusid igasugused ajaloolised sündmused - Nõukogude Liit lagunes ja augustikuus oli Moskvas putš. Mina olin parajasti Prantsusmaal, läksin ka Inglismaale ja siis pidin otsustama, kas lennata Kanadasse tagasi või lennata uuesti Eestisse, kust juuni alguses, 1991. aastal oma tuuri alustasin.
Kõik lagunes ja sel hetkel ei olnud ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Ameerikas majanduslangus. Äsja ülikooli lõpetanuna ma otsustasin, et seiklen veel. Tulen tagasi Eestisse ja vaatan, kuidas Eesti taastab oma iseseisvuse. Noorte ja lastena meile kogu aeg õpetati, et Nõukogude Liit on ajutine ja Eesti saab kunagi vabaks. See sündmus oli nii-öelda käega katsutav ja seda oli võimalik pealt vaadata. Juhuse tahtel sain ühe põneva töökoha teise otsa ja nii see aastatega läks.
Lea: Fantastiline lugu! Kuidas Eesti vabanemine kõrvalt vaadates tundus?
Peter: Jube põnev oli. Mul ei olnud mingit konkreetset ettekujutust Eestist. Torontos, kus ma üles kasvasin, koolides ikka kirjeldati ja vanemad-vanavanemad rääkisid, et milline oli elu Eestis. Ma olin näinud pilte Tallinnast ja kohanud mõningaid sugulasi 1980. aastate lõpus, aga mul ei olnud konkreetset ettekujutust sellest, milline see elu Eestis on. Selles mõttes ma võtsin kogu seda asja vastu „valge lehena“ – õppisin ja sain tundma. Minu jaoks see ei olnud väga raske, kohanemisvõime on mul olemas.
Lea: Peter, teil on olnud palju põnevaid töökohti ja seiklusi. Ehk räägiksite neist pisut.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
