RAIMO RAAG – keeleteadlane, soome-ugri keelte professor Uppsalas, eestlane Rootsis ja rootslane Eestis
Feb 12, 2021
Estonian Life No. 6 2021
Küsitles Aili Salve.
Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“
Sa oled kasvanud rootsi-eesti segaperes. Kas see oli ajendiks, et sinust sai just keeleteadlane?
Ei olnud. Põhikooli viimastes klassides liikusid mu mõtted teisiti. Mu tollane rootsi keele ja kirjanduse õpetaja, kellest ma väga lugu pidasin, püüdis mind ikka veenda, et ma õpiksin just rootsi keele ja kirjanduse õpetajaks. Gümnaasiumis võttis aga ajaloohuvi üle, eriti pärast seda, kui olin õppinud tundma Aleksander Loitu, kes siis töötas Uppsala ülikooli ajaloo õppetoolis. Tema doktoriväitekirja kaitsmine 1975. aastal oli esimene tõsine akadeemiline üritus, millest võtsin osa. Kaitsmiselt sain väitekirja koju kaasa, lugesin seda ja kirjutasin sellest lühikese referaadi, mis ajalehes isegi ilmus, ehkki see oli noore üliõpilase koostatud. Kaks aastat varem ülikooli astudes olin tahtnud minna õppima ajalugu peaainena, aga saatus mängis ootamatult väikese vingerpussi, nii et sattusin hoopis keeleteaduse rajale.
Kas sul on kunagi tekkinud küsimus, kes ma õieti olen?
Eks ikka, aga mingiks eriliseks probleemiks „mina“ leidmine ei olnud. Mäletan, et gümnaasiumi lõputöö kirjutamise ajal – see käsitles eestirootslaste ajalugu – sõnastasin oma teadmise endast selliselt, et seni, kui elan Rootsis, olen eestlane, aga kui peaksin kunagi Eestisse kolima, olen seal rootslane. See on naiivsevõitu käsitlus, aga sel ei puudu oma iva.
Sa oled sündinud 1953, Stalini surma aastal. Sa oled põgeniku poeg, kuidas on see mõjutanud sinu maailmavaadet?
Lapsel on kaks võimalust: kas võtab olulises osas omaks oma lapsepõlvekodu vaated elule ja maailmale või tõstab nende vastu mässu ja läheb oma teed.
(Pikemalt Eesti Elu Nr. 6 2021 paber- ja PDF/digilehes).
Lea Kreinin, Tallinn
