Aga vaata lähemalt, proovi leida seoseid. Tuttavad mõisted kooruvad nõnda välja ning huvitav keel paisub veelgi huvitavamaks. Selle eredaim näide on meie oma lehe kallid Kargu Karla ja Vabarna Volli. Kõik saab lõpuks selgeks, kui on soovi süüvida – süvitsi ehk sügavamale minna, et maasoola mahlakat ja kirevat „mõistujuttu“ mõista.
Ent mida sellel pildil siis öeldakse ehk ranna peal merele vaadates mõeldakse? Kordan algse hiiukeelse kirjapildi üle: Sügise aa ermus eitlikud ilmad, puhu paistab päike ja on vaga, sεεlsammas paneb sihantse röögi lahti et erm.
Ning murde murranguline lahti murdmine. Võrdle sõna sõnalt, kui sarnane on tegelikult – Sügisel on hirmus heitlikud ilmad, kord paistab päike ja on vaikne, sealsamas paneb siukese / sellise (röökiva, karjuva) tormi lahti (käima), et hirm.
Ikka hulga selgem kui sokipesu-vesi! Siililegi selge. Minu jaoks oli esialgu kõikse (näed, juba hakkab külge) kõvem pähkel sõna „puhu“. Tuule ja puhumisega pole lause selles osas midagi pistmist, see käib koos päikesepaistega. Siis meenus väljend „ühel puhul“, üks kord. Ning ’puhu’ ongi ’kord’.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
