Subscribe Menu

Sümboolne külaskäik

Charles III viibis sel nädalal kuninglikul visiidil Ameerika Ühendriikides. Seda huvitavalt aastal, mil USA märgib 250 aastat sellest, kui Inglismaalt sinna kolooniaid rajama läinud alamad kuulutasid end Briti võimu alt iseseisvaks. Verine revolutsioon, sõda aga kestis 1783. aastani, enne kui sõlmiti Pariisi rahuleping.

Ameeriklaste revolutsiooni, mis lõi vaieldavalt esimese õhtumaadest välja kasvanud Läänemaailma funktsioneeriva moodsa demokraatilise riigikorra, peamiseks põhjuseks oli inglaste repressiivne maksustamise süsteem, samas keelates alamatele, kolonialistidele võrdset esindust parlamendis. Veerand millenniumit hiljem on Vahtralehemaal, endises koloonias, võrdne esindus parlamendis ikka päevakohaseks murelapseks.

Charles III pidas teisipäeval harukordse kõne USA kongressile. Seda oli varem teinud vaid ta ema Elizabeth II. Tuletaks meelde, et mullu avas monarh Ottawas parlamendi istungi uuele valitsusele, pidades Troonikõne, mis on samuti väga harva esinev sõnavõtt. Teatud irooniana mõistis kuningas hukka poliitilise vägivalla. Seda riigis, kus ICE, immigratsiooni ja korrapidavate organisatsioonide relvastatud esindajad on tapnud immigrante, otsides legaalseid oma riigi kodanikke. Charles tuletas ka meelde, et NATO tuli USAle appi pärast 9/11 terrorirünnakut. Silmas pidades Donald Trumpi NATO kriitikat.

Mõlemal riigipeal on näiliselt vaja näidata avalikult teisele lojaalsust kui mitte toetust. Isegi kui Trumpi sõjad pole sugugi läbimõeldud, peavad möödunud sajandi kahes suures ilmasõjas olulisemad liitlased mängima mängu, et kõik on korras.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more