Subscribe Menu

Taliharjaks

Inimloomuse mõiste on huvitav. Ning keeruline. Saaksime ehk seletada seda lahti kui omaste tunnuste ja teguviiside kogumit. Omakorda vajab see paraku lisaks erapooletut tõlgendamist. Küsimärke. Kes on omaksed? Mis on tegu? Mis on kogum, kes seda tunnistab. Kes valitseb mida? Sest siin igapäevases on neid kogujaid, kes teoreetiliselt üldsuse huvides tegutsevad, aga kes neilt õpib? Või väga hirmuäratavana – kelle huvides?

Üha rohkem liigume inimkonnana kunstlike, masinate loodud vastuste poole. Selle nädala ehk olulisim uudis pesitseb pahede pesas. Mitte nende vanade meeste (miks alati vanad mehed, sooviks näha neid, kes oskavad lootust anda?) väärtegude reageeringutele. Vaid selles, et konsulteeritakse tänapäeval tihemini tehisaruga kui haritud inimeste, teadlaste, spetsialistidega. Hämmastavalt kõrgele on tõusnud nende arv, kes hirmus, kartuses löövad lahti kalli raha eest ostetud kõige kiirema ja uuema vidina, küsides vaid lapsesuust tulevaid küsimusi. Et miks nii? Ja otsa, määravat otsust oodates. Arvutilt.

Nende ChatGPT oli looduses. Mitte selles, mida keegi jube tark, aga eluvõõras tagus klahvlauda, luues absurdset malli.

Pöörduksime selle taustal eilse poole. Esivanemate tarkusest saame õppida enam, kui mida tehisaru ekslikult esitab. Sest ammu kadunud head hinged elasid vaid selle tõttu edasi, kuna jälgisid ümberolevat ja toimivat – õppisid nii seletamatusi seletades. Nende ChatGPT oli looduses. Mitte selles, mida keegi jube tark, aga eluvõõras tagus klahvlauda, luues absurdset malli.

Eestlased pole ainsad, kes on osanud siduda uskumisi ja kombeid tulevikuga. Kui lootsime maarahvana heale saagile, siis pidime arvestama looduses maksvale. Tänases leidub eilse õppetund. Ületamatu see pole. Kuna seaduspärasus valitseb enam kui sooviksime. Ei kuula me mitte vana kurja ega mõisnikku. Mitte heldet, aga ekslikult nõudlikku Euroliitu. Ja selgelt mitte hullunud suurriikide valitsejaid.

Mis nõuab sellist lähenemist, mida TI ei suuda eales kapslisse asetada. Õpiksime eilsest, et homsesse astuda.

Rahvakalendri järgi pööras 14. jaanuaril, korjusepäeval, karu teise külje. Ott asus teist käppa imema. Mõni teine arvab, et mesikäpp muudab mugavat aset koopas alles sigade patrooni päeval.

Kelleks on Tõnis. Tõnisepäev saabub homme, 17. jaanuaril, ajalooliselt talve keskpaika või taliharja märkiv päev. Sealt edasi valitseb lootus. Kuna kevad tuleb. Mitte on tulemas. Suur vahe.

Taliharja tähenduses leiame isiklikku. Julgeks loota, et uut ja head. Mitte korduvat viha, kõike, mis suunab valitsejate otsuseid. Et ei peaks hunti kartma. Kogutud mõistuse põhjal võiksime nii loota helgemale homsele.

Tõnu Naelapea

Read more