Anna-Kristiina on sündinud Raplas ning kasvas esmalt koos vanemate ja kolme vanema õega Märjamaa lähedal talus, ent kooliajal kolis pere Märjamaa alevisse. Seal käis ta muusika- ja kunstikoolis, mis arendas loovmõtlemist; tekkis samade huvidega sõpruskond. Huvi kultuuri- ja kirjanduselu vastu saatis Anna-Kristiinat juba maast-madalast: tema ema oli raamatukogu juhataja ning kui ta raamatuid tellis, olid lapsed alati õhinaga uue paki avamise juures, saades esimesi lugemiselamusi.
Anna-Kristiina kirjutas ka ise luuletusi; tugev kirjandushuvi viis teda keskkooli lõpetamise järgselt õppima Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduse erialale. Spetsialiseeruda oli võimalik erinevatele aladele; tema sisemiste huvidega haakus kõige rohkem etnoloogia-folkloristika. Hiljem andis ta välja luulekogu „Lindudeta kevad“ ülikooli ajal kirjutatud luuletustest.
Õpingud jäid esialgu natuke venima, sest vahepeal siirdus Anna-Kristiina Inglismaale, kus oli lapsehoidjaks ühes eesti peres ja õppis psühholoogiat, aga see talle väga ei istunud. Mõneaastase Inglismaal elamise järel otsustas ta koju tagasi pöörduda ja sai kätte bakalaureusekraadi oma erialal.
Ta asus tööle ühte meediafirmasse, kus töötas end üles tõlkekoordinaatoriks, tõlkides ka ise, näiteks filmide subtiitreid. Inglismaal saadud keelekogemus oli palju abiks. Koroonaaeg andis võimaluse seda teha kodutööna – ajal kui paljud inimesed olid sunnitud olema tööst eemal ja kodus istudes leidma uusi tegevusi, nagu näiteks küpsetamine, siis nende firmal oli tööd kõvasti, kontaktid laienesid ja tellimusi tuli juurde – kõik vaatasid ju sel ajal televiisorit.
Samal ajal tekkis Anna-Kristiinal ajutine töövõimalus välisministeeriumis, Genfis asuvas Eesti esinduses ÜRO juures sekretärina. Taas tuli kasuks tõlkimise kogemus.
Seal firmas töötamise ajal kohtas Anna-Kristiina oma praegust elukaaslast, eestlast, kes elas ja töötas Londonis logistika alal. Mõne aasta pärast sai ta elukaaslane tööpakkumise Šveitsi, Genfi. Sinna kolisid nad juba koos ja elavad siiani.
Samal ajal tekkis Anna-Kristiinal ajutine töövõimalus välisministeeriumis, Genfis asuvas Eesti esinduses ÜRO juures sekretärina. Taas tuli kasuks tõlkimise kogemus. Ta aitas korrastada arhiivi ning õppis tundma välisministeeriumi tööprotsesse, mis oli väga huvitav. Ta korraldas ka suurejoonelise EV aastapäeva vastuvõtu Genfis.
Anna-Kristiina oli oodanud vastust ülikoolist, mis ka saabus: ta asus 2024.a. sügisel täisajalisse magistriõppesse Geneva Graduate Institute’i antropoloogia-sotsioloogia erialale, põhirõhk antropoloogial. Tudengeid on seal paljudest maailma paikadest, õppetöö on inglise keeles, kuid lisaks õpib ta prantsuse keelt. Tulemas on teine aasta ja idee on teha lõputöö Kanada eestlaste diasporaast, mis tõigi ta augustikuuks VEMU juurde praktikale. Aasta tagasi käis ta Kanadas sugulastel külas, kellega ka tänavu kohtub. VEMUs töötab Anna-Kristiina vanade lindistustega ja üheks erihuviks on naiste roll paguluses.
Elu Šveitsis meeldib talle väga: ilusa loodusega kaunis riik, kus on suurepärased matka- ja suusatamisvõimalused ning aktiivne eluviis. Toimub ka palju muusikaüritusi ning on võimalik õppida eri kultuuride kohta. Kui võib tunduda, et kehtib palju reegleid, tähendab see, et kõik arvestavad teiste ühiskonnaliikmetega, tagades mugava elu kõigi jaoks. Näiteks on pühapäeval üldiselt poed kinni, ka teistel päevadel suletakse need varakult, väärtustades neid inimesi, kes seda tööd teevad. Reegleid on ka loodushoius, mis tagab puhta ja rikkumata looduse. Toidustandardid on väga kõrged ja toit ülimalt hea.
Septembris algab Anna-Kristiinal teine aasta magistriõpingutel Šveitsis, kuhu ta heameelega veel mõneks ajaks ka pärast kooli lõpetamist elama jääb. Kuid tulevikus tahab ta kindlasti Eestisse panustada, kuna Eesti riik on talle väga palju andnud – suurepärase kvaliteediga hariduse.
