Riigiarhitekt Tõnis Arjus külastab augustis Toronto KESKUSe avamist ja Kotkajärve Metsaülikooli. Ta oli lahkesti nõus rääkima Eesti Elu lugejatele oma tööst ja elust.
LK: Oled õppinud arhitektuuri ja töötanud väga paljudes eri ametites. Kas tahtsid juba lapsena arhitektiks saada?
TA: Ümbritsevaga tegelemine on mind alati paelunud. Lapsena oli üks minu lemmiktegevusi väikeste makettide loomine. Mäletan neid paberlinnade, -majade ja -autode seeriaid, mida oli võimalik ise välja lõigata ja ruumiliseks kokku panna. Siiamaani läheb neile mõeldes süda soojaks.
Minu teekonda mõjutasid oluliselt isapoolsed vanavanemad, kes olid mõlemad ehitusinsenerid. Kui sa kasvad üles joonestamise tööriistadega ja ka väga hea arvutipargiga, siis on paratamatu, et sealt ka pisik külge jääb. Lõpuks siirdusingi Eesti Kunstiakadeemiasse õppima. Juba teisel kursusel asusin ka arhitektuuribüroosse tööle.
LK: Õppisid arhitektiks. Kuidas sattusid linnaplaneerimise valdkonda?
TA: Mind köitis juba ülikooli ajal laiemalt ühiskonna toimimine ja ruumiloome roll selles. Mu lõputöö oli avalikust poliitikast. Oli loogiline, et kui mind kutsuti kandideerima Tartu linnaarhitekti kohale, siis võtsin selle pakkumise vastu. Pidasin seda ametit 11 aastat (2012-2023).
Kui ma Tartu linnaarhitekti kohast viimaks loobusin, siis sain aru, et endiselt ei saa minust tavapärast hooneid projekteerivat arhitekti. Läksin uuesti ülikooli ning tegin teise magistri Tartu Ülikooli õppekaval „Muutuste juhtimine ühiskonnas“. Samal nädalal, kui lõpetasin ülikooli, asusin tööle esimese riigiarhitektina.
“Aasta jooksul toimuva programmi käigus aitame neil jõuda järgmiste sammudeni, näiteks peatänava disainivõistluse lähteülesanne, kultuurimaja juurdeehituse laiendusplaan või üldine ruumilise arengu strateegia. Sisuliselt aitame tagada tuge muutuste juhtimisel ja levitada sellealaseid oskusi ja julgust.”
(Tõnis Arjus)
LK: Millega täpsemalt riigiarhitekt tegeleb?
TA: Kui arhitekt projekteerib maju ja linnaarhitekt vaatab, et kõik majad ja avalik ruum moodustaksid terviku, siis riigiarhitekt tegeleb tervikliku süsteemi kujundamisega.
Täna on minu roll väga mitmekesine ja ka väga vastutusrikas. Esiteks olen ma Maa- ja Ruumiametis strateegilise planeerimise teenistuse direktor. Teenistuses on 3 osakonda ja riigiarhitekti büroo. Minu ülesanne on seda kõike juhtida, koos kõigi juhtimise alla kuuluvate ülesannetega. Kokku on minu teenistuses hetkel 37 inimest. Nendes osakondades tegeleme me nii seaduslike ülesannetega kui ka üleüldise nõustamise, ruumialase kommunikatsiooni, ekspertkomisjonides osalemise ja palju muuga.
Seadusega antud ülesanded on järgmised: Esiteks planeeringute läbivaatamine üle riigi, et omavalitsuste planeeringud vastaksid riiklikele sihtidele. Teiseks riigimaa haldamine – välja rentimine, müük ja hooldamine. Maa- ja Ruumiameti hallata on üle 20 000 kinnistu üle Eesti. Meie teenistus tegeleb ka olulisemate kinnistute läbiplaneerimisega. Teeme aktiivset koostööd omavalitsustega, et riigimaa kasutus oleks hästi läbimõeldud. Sindi linna keskuses viime sel aastal läbi ka visioonivõistluse, et toetada väiksemate kohtade ruumilist arengut.
Kolmandaks tegeleb meie teenistuses olev maa hindamise osakond igapäevaselt maatükkide väärtuse hindamise ja nõustamisega ning maa turuväärtuse väljaselgitamisega. Nemad vastutavad ka Eesti kinnisvara andmete kogumise ja analüüsimise eest. Pankade, arendajate ja muude osapoolte kinnisvara analüüsid tuginevad meie poolt kogutud ja sünteesitud andmetele.
Viimaks tegeleme nõustamisega, et leviksid uued ruumialased tööriistad, seaduse muudatused ja praktikad. Püüan isiklikult olla toeks väiksematele omavalitsustele, kus väljakutseid on palju, kuid raha ja inimesi nendega tegelemiseks vähe. Selle nimel oleme algatanud ka Ruumikiirendi nimelise arenguprogrammi, millesse ootame igal aastal 6 omavalitsust oma keskuse ruumilise väljakutsega. Aasta jooksul toimuva programmi käigus aitame neil jõuda järgmiste sammudeni, näiteks peatänava disainivõistluse lähteülesanne, kultuurimaja juurdeehituse laiendusplaan või üldine ruumilise arengu strateegia. Sisuliselt aitame tagada tuge muutuste juhtimisel ja levitada sellealaseid oskusi ja julgust.
LK: Kas riigiarhitektil on õigus keelata mõne väga koleda maja ehitamine?
TA: Riigiarhitekti roll on eelkõige kujundada otsustamise aluseid. Toon mõned näited. Eesti on liitunud Davosi ehituskultuuri deklaratsiooniga, mille eesmärk on süsteemselt tagada kvaliteetsed ruumiotsused. Deklaratsiooniga 8 põhikriteeriumi hulka kuuluvad valitsemine, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, koha identiteet ja esteetika. Meie ülesandeks on Eestis toetada nende kriteeriumite levikut ja rakendamist.
Teiseks teeme koostööd rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, et riiklikud investeeringud oleksid läbimõeldud juba võimalikult varases faasis. Meie toetame omalt poolt esimeste ruumiliste analüüsidega. Näiteks kui kuhugi on vaja ehitada uus politseimaja, siis meie analüüsime laiemalt selle linna arenguvajadusi, ruumilist olukorda, teenuste paiknemist ja ligipääsetavust ning hindame terviklikku konteksti enne konkreetse maja projekteerimist. Sellisel moel tagame, et riiklikud ruumilised otsused oleksid võimalikult hästi läbimõeldud.
LK: Kui pingeline on Sinu igapäevane töö? Kas jääb aega ka hobidega tegeleda?
TA: Kuna roll on uus ja selles rollis on palju erinevaid kohustusi ja ootusi, siis olen arvestanud, et vähemalt algusaastatel jääb vaba aega vähe. Samas on äärmiselt oluline elus tasakaalu hoida ja aeg-ajalt töistest mõtetest välja astuda. Hästi aitab see, et kuigi peamiselt töötan Tallinnas ja ka üle Eesti, siis pere ja kodu on Tartus. Tartusse minek, laste, abikaasa ja koeraga koosolemine on juba piisav, et töömõtetest puhata.
Hobidest mul puudust ei ole. Sinna hulka kuuluvad maal viinapuude ja tomatite kasvatus, käsitööriistadega puutöö (enamus mööblist on kodus ise tehtud). Aasta tagasi hakkasin uuesti bändis kitarri mängima. Lisaks aitab hästi lõõgastada tasahilju kasvav vinüülplaatide kogu. Eriti meeldib kokata. Igaõhtused praed või nädalavahetusel valmistatav tiramisu on hea viis, kuidas abstraktse töö kõrval tuua kiireid ja maitsvaid tulemusi.
Lisaks on mul töö kõrval ka üsna töine hobi, milleks on podcasti Ruumilood väljaandmine. Selles saates käsitlen nii kohalikke kui rahvusvahelisi ruumialaseid väljakutseid, teemad on seinast seina, psühholoogiast väikelinnadeni. See on kuulatav nii Spotify’s kui mujal. Podcast on hea viis, kuidas väga erinevate inimestega jutule saada ja neid süvitsi kuulata. Mitu hooaega podcasti tegemist on minu mõttemaailma väga palju avardanud.
LK: Kas oled varem Kanadas käinud?
TA: Seekordne külastus on esimene. Ootan seda erinevatel põhjustel väga. Esiteks on ka meil suguvõsas lugusid Kanadasse minemisest. Vanavanaisa vend Adolf Laumets põgenes 1944. aastal sinna läbi Saksamaa. Teiseks olen Piret Noorhani käest nii palju kuulnud võrratust väliseesti kogukonnast ja saanud küllakutseid, nüüd viimaks avaneb see võimalus. Ja kolmandaks, kuna näituse ja raamatu Eesti arhitektidest Torontos tegi minu hea sõber Jarmo Kauge, siis on viimane aeg minna neid teoseid ka ise vaatama. Hea meel on võimaluse üle minna ka Kotkajärve Metsaülikooli, mis annab juurde hoopis teistlaadi kogemuse.
“Aasta jooksul toimuva programmi käigus aitame neil jõuda järgmiste sammudeni, näiteks peatänava disainivõistluse lähteülesanne, kultuurimaja juurdeehituse laiendusplaan või üldine ruumilise arengu strateegia. Sisuliselt aitame tagada tuge muutuste juhtimisel ja levitada sellealaseid oskusi ja julgust.”
(Tõnis Arjus)
LK: Mida arvad Kanada arhitektuurist?
TA: Kindlasti soovin oma silmaga näha väliseesti arhitektide loomingut ja kogeda Toronto ruumilist paljusust. Hea meel on selle üle, et kohtun visiidi ajal ka Toronto peaplaneerija Jason Thorne’iga, kellega on võimalus teha podcasti salvestus Toronto arengu ja väljakutsete teemal. Jason teeb septembris ka vastuvisiidi Eestisse Tallinna Arhitektuuribiennaalile.
LK: Mis teemal räägid Kotkajärve Metsaülikoolis?
TA: Kotkajärvel jagan nii enda kogemust keeruliste ruumimuutuste juhtimisest, avan lähemalt riigiarhitekti rolli olemust ja arutlen Eesti kõige suuremate ruumiliste väljakutsete üle. Eesti rahvastik kahaneb, inimesed kolivad suurlinnadesse ja Tallinna lähedal asuvatesse valdadesse. Selle ruumiline, majanduslik ja sotsiaalne mõju on olulised väljakutsed, millega peame tulevikus arvestama. Teisest küljest vajab läbimõtlemist kahanevate asulate tulevik. Tegu on trendidega üle maailma, kuid väikeriigis on need eriliselt drastilised ja vajavad kõrgendatud tähelepanu.
Aitäh, Tõnis! Ootame Sind Kanadasse!
Küsitles Lea Kreinin
Metsaülikool tänab Estonian Arts Centre'it, heategevat MTÜ-d seotud KESKUS International Estonian Centre'iga, koostöö eest, mis võimaldab Tõnis Arjuse osalemist MÜs.
