ÜEKN annab õppestipendiume aastas päris mitmele Eesti noorele. Tahtjaid oleks kindlasti kordi rohkem. Kuidas sina selle toetuseni jõudsid?
Tallinna Ülikoolil on maili-list, kus on info kõikvõimalike stipendiumide kohta. Leidsin selle juba esimesel ülikooli-aastal. Kandideerisin, aga tollal mind välja ei valitud. Ma arvan ka, miks. Stipendiumi taotlemiseks peab olema ülikooli soovituskiri, mida minule veel ei antud, sest olin liiga vähe veel koolis käinud. Oli küll soovitus meie seltsilt Kelluke (Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts), aga sellest jäi väheks. Sel kevadel juba nõustus ülikool mind soovitama. Panin dokumendid kokku, saatsin ära ja läks õnneks.
Stipendiumist ilmselt õppemaksu ei maksa, see aitab niisama ära elada (korter, söömine jne)?
Ma ei maksagi õppemaksu, võtan igal aastal õppelaenu. Asi käib nii, et mina reaalselt seda raha ei näegi, see makstakse kohe ülikoolile. Tagasimaksmine algab peale ülikooli lõpetamist ja ka alles siis, kui tööle lähen ning palk on mingil teatud suurusel. Aga peale ülikooli lõpetamist saavad inimesed üldiselt head palka ja ma arvan, et tagasimaksmisega probleeme ei tule. Mul on vedanud ka. Kui õppimist alustasin, tuli maksta kolm korda vähem kui need, kes praegu alustavad õpinguid. Need, kes alustasid varem, maksavad kuni lõpuni n.ö. vana hinda, kuigi see ikkagi igal aastal pisut tõuseb. Kui mina alustasin, oligi viimane aasta selle vana hinnaga. Teisisõnu – mul vedas!
Läksid õppima füüsikat. Kas eriala on samaks jäänud?
Minu eriala on praegu teoreetiline füüsika, alustades oli lihtsalt füüsika laiemas mõttes, aga ma arvan, et enamik inimesi ei näe selles erilist vahet. Sisuliselt tähendab see, et teen nüüd vähem eksperimente ja rohkem arvutan. Sain aru pooleteise aastaga, et eksperimendid pole mu tugevaim külg, teoorias olen hulga parem, mul on matemaatika väga tugev, ja ma saan selles vallas palju rohkem ära teha.
Kaks aastat tagasi elasid sa ülikoolilinnakus ühiselamus. Oled sa sinna jäänud?
Ei, praegu üürime juba teist aastat sõbraga korterit, see jääb umbes 20 minuti kaugusele ülikoolist. Ühiselamus elamine on kallim, kui kahepeale korterit üürida. Meie korter on täiesti uues majas, aga ikkagi 20 naela (pisut üle 30 Kanada dollari) odavam, kui oleks ühiselamus.
Kui kaua sul veel Manchesteris õppida on jäänud?
See aasta ja kaks aastat magistriõpet. Inglismaal on selline süsteem, et valid sellise õppevormi, et bakalaureusetööd ei teegi, lihtsalt neli aastat õpidki kohe magistrikraadi saamiseks.
Kui tihti sa kodus Eestis käia jõuad?
Selle aasta sees sain ainult 10 päeva kodus olla, septembris. Ma küll lõpetasin juunis kooliaasta, aga leidsin kohe praktikakoha ja läksin tööle. See 10 päeva oligi töö juurest puhkus.
Töötasin sellises kohas, mis on umbes nagu Eestis meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut, kus tehakse kõikvõimalikke ilmaprognoose. Mina pidin tegema programmi, mis prognoosib taimeeoste levikut. Eosed mõjutavad hästi palju inimeste tervist, eriti astmaatikuid. Selle eest maksti palka ka, kusjuures Eesti mõistes väga hästi. Suurbritannia mõistes muidugi oli see raha üsna väike…
Kui sul kool läbi saab – lähed Eestisse tagasi?
Kui magistriõpe läbi saab, proovin edasi doktoriõppesse minna. Koju tagasi tahaks küll minna, aga kahjuks ei ole füüsikul Eestis suurt midagi teha. See on väga kurb, aga pole ju mõtet aastaid õppida, raha kulutada selle peale ja siis lihtsalt kooli õpetajaks minna. Või programmeerijaks. Muud erialast tööd – ma ei usu, et ma seda Eestis leiaks.
Ille Grün-Ots