Mari on pärit Tallinnast ja õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis, teades juba varakult, et just politoloogia on see eriala, millega ta oma tuleviku siduda tahab. Nii hakkas ta viimases gümnaasiumiklassis maailma ülikoolide poole vaatama, kus õpetatakse teda huvitavat ala, ning leidis just nimetatud ülikooli enda jaoks ideaalse olema. Nii oligi ta suure osa viimasest kooliaastast sellel lainel, kogudes soovituskirju jm. ning suur oli rõõm, kui ta osutus valituks.
Prantsuse keelt õppis Mari juba gümnaasiumis ning praegu hindab ta oma taset üsna korralikuks, et Prantsusmaal hakkama saada. Õppetöö toimub küll inglise keeles, kuid ta on võtnud ka prantsuskeelseid kursusi. Kolmandaks bakalaureuseaastaks tekkis mõte kandideerida vahetusüliõpilaseks mõnda teise ülikooli maailmas, mida tegid ka paljud tema sõbrad. Sõelale jäi Toronto Ülikool, mis sobis ka seetõttu, et Mari oli ülikooliprogrammis õppinud Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelisi suhteid. Mari saabus Torontosse augustikuus ja jääb kuni aprillini, mil kool saab läbi ja ta omandab bakalaureusekraadi. Kuigi kooli lõpetamine toimub siin, saab ta diplomi ikka oma koduülikoolist, kuhu plaanib ka magistriõpinguteks naasta.
Tema ülikool asub seitsmes erinevas ülikoolilinnakus ja campus, kus Mari õpib, väikses Reimsi linnakeses Pariisi lähedal.
Maril on tulnud lausa kaks korda uude ülikooli ja elustiili sisse elada, mis on andnud palju julgust ja arendanud kohanemisvõimet. Esimesed kuud Prantsusmaal oli küll natuke kui pea ees vette hüppamine – harjuda tuli nii uue keele ja kultuuri kui kodust eemal olemisega. Tema ülikool asub seitsmes erinevas ülikoolilinnakus ja campus, kus Mari õpib, väikses Reimsi linnakeses Pariisi lähedal. See oli aastal 2021, kui maailmas kestis küll veel pandeemia, kuid õppetöö toimus siiski koolis kohalkäimisega, mitte Zoomi vahendusel. Esimese aasta elas ta ühiselamus, kus leidis kohe sõpru, enamus prantslased, kellega koos teisel aastal juba elamist üüriti. Tugevad sõprussuhted püsivad siiani, kuigi enamus neist on käesolevaks õppeaastaks mööda maailma laiali.
Torontosse tulles oli Mari jaoks tegemist jällegi teistsuguse kogemusega: võrreldes väikese ülikoolilinnaga Prantsusmaal oli Toronto suurus esialgu harjumatu ja võttis aega, kui ta siin enda jaoks kõik vajaliku selgeks sai. Ta elab Tartu College’is, millel lehviv Eesti lipp andis talle lennujaamast saabudes väga sooja tunde. Mari on tutvunud ka mitmete eestlastega, nii teadlikult kui juhuslikult, ning eelmisel semestril õppis siin ka tema hea sõbranna Sofia, vahetusüliõpilane Tartu Ülikoolist.
Marile meeldib väga Toronto multikultuursus ja inimeste avatus, mida näeb nii ülikoolis kui igapäevaelus. Uute kogemuste saamine annab võimaluse ka endal rohkem areneda. Kaasüliõpilased on väga sõbralikud ja heas mõttes uudishimulikud, kes tahavad õppida teiste kultuuride kohta. Võõrad inimesed vaatavad sulle otsa ja küsivad, kuidas päev on läinud. See annab hea sooja tunde. Muidugi tunneb Mari kõige rohkem puudust oma perest, kellega suhtleb igapäevaselt. Kui Prantsusmaal elades käis Mari suviti ja jõulude ajal kodus Eestis, siis siit ei hakanud ta jõuluvaheajaks teisele poole ookeani lendama, vaid otsustas kasutada võimalust siin mandril ringi vaadata, külastades ka New Yorki.
Maril on hea meel paindliku tunniplaani üle, mis võimaldab seada oma kursusi ja klasse oma rütmi järgi ja tekitada omale ka nn. hingamispäevi.
Vaatamisväärsustega sai juba esimestel kuudel tutvutud ja seda jätkub siiani. Maril on hea meel paindliku tunniplaani üle, mis võimaldab seada oma kursusi ja klasse oma rütmi järgi ja tekitada omale ka nn. hingamispäevi. Väga suur roll on iseseisval tööl, mis talle sobib.
Kui rääkida tulevikust, siis pole veel teada, kuhu Mari oma professionaalses elus pidama jääb. Esialgu on plaan Prantsusmaal koduülikoolis magistrikraad omandada ja eks siis näeb, mis edasi. Kui ta on varem arvanud, et on üsna kodulembeline inimene, siis välismaal elatud aastad on kinnitanud tema kohanemisvõimet ja hakkamasaamist uutes situatsioonides, mis on noore inimese jaoks suurepärased omadused professionaalsel teekonnal.
