Üritus algas traditsioonilise ühislauluga „Gaudeamus igitur“, mille eestvedajaks ekraanil oli koor Triin Kochi juhatusel. Sellele järgnes Mihkel Tombaku avasõna ja kõneleja tutvustus.
Miks kõneleme Tartu Ülikooli aastapäeval sõjast? küsis prof Kasekamp ja vastas: see on hetkel tähtsaim ja mõjutab meid kõiki. Meenutagem vaid Eesti Vabariigi president Alar Karise sõnu, lausutud mõne päeva eest siinsamas saalis: see on tegelikult Venemaa sõda vaba maailma vastu. Läänemaailma keelepruugis suupäraseks kujunenud „sõda Ukrainas“ vihjab millelegi kaugele, mis neid ei tohiks õieti puudutada. Meie kogemus Venemaaga on teistsugune. Mitte ainult Eesti, vaid ka väliseesti kogukond toetab ukrainlaste vabadusvõitlust. EERO Kanadas abistab Tartu Ülikooli ukraina tudengeid.
Putini suurim valearvestus oli lootus oma „erioperatsioon“ mõne päevaga läbi viia. Et see ebaõnnestus, hakkas ta seda avalikkusele serveerima kui NATO salasepitsust suure ja jagamatu Venemaa vastu. Kuigi ka see haledasti läbi kukkus, leidub läänes siiski mõtlemisviisi, et suurriikidel on oma huvid ja Ukraina kuulub Vene huvisfääri. Putini arusaama kohaselt on ukrainlased USA etturid, valele teele juhitud venelased. Ukrainlased seda mõtteviisi ei jaga, Zelenskõi nõuab lääneriikidelt üha jõulisemalt relvaabi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
