Subscribe Menu

Volli jõuluveste: Jõulutäht hingeaknas

Küll neid kohalikke jõulukombeid on siin omaks võetu. Üheks neist kauni punaste lehtedega potitaime, poinsettia nimega, varumine tuppa andmaks värvi. Milleni jõuan kohe. Meil ju valge väga tähtis, puhtus ja valgus loevad aasta kaunimal õhtul.

Vabarna Volli

Alul aga rohelisest värvist, siinsed ju peavad neid kahte karva paaritama, ikke roheline ja punane koos. Nigu liiklusfoorid, muigega esitatu, metafoor.

Kuusk saab varem ku piaks püsti upitatud, aga temake nõuab nii. Ja mis siin salata, maakülgetõmbejõud on selline, et iga aastaga paistan ma olema lühem ku mullu ja too kaunis puuke kõrgem ja raskem. Sellega maadlemine võtab kauemp ja kauemp, ka sellest tööst toibumine. Ja igal aastal on mu pisike jõuluime mette selles, et perast puu püstitamist olen elus, vaid et oleme ikke abielus.

Aastad on õpetanu - elu nõuab kohanemist. Ja kuna valguspühade tulek on seotud ootusega, siis torisemine kuskile ep vii. Sellega leppimine, et isi paljut ei jõua, aitab alla neelata toda tõde. Nigu seda, et ostame rohkem jõulutooteid, isi ei tee. Temake ei viitsi näiteks inämp piparkooke küpsetada. Oleme juba paar talve käinu rootslaste man. Ikeas. Tänavu avastasime, et ka seal tüssatakse. Toosid on väiksemad ja kallimad. Mullu oli pool kilu toosis, tänavu vaid kolmsada krammi. Lisaks on nüüd kleebis juures, et ohtlik süüa, rasvaineid liigselt. Et süües tervis kannatab… Heldene aeg, kus me elame? Kas põle kik maitsev rasvane ja soolane, magus või hapu? Jõulud, ommeti, laskem hää maitsta.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more