Miskipärast peab kuu algama vempudega. Nende vastu põle mul miskitki, koerpoiss ju naudib sellist tralli. Kut mis on juba kaua aega olnud Kanaadas kombeks on inemeste haneks püüdmine. Ep ole ninatpidi vedamise vastu samuti vastasseisu, piaasi et heatahtlikult. Kurjust ja õelust piisavalt me ilmas, kesse ometi saab hia nalja vastu.
On aga nii, et ka trükisõnas ilmuvad peened pettused. No ku naerma panevad, selliselt et ep saa alguses arugi, siis müts maha! Ühe sellisega esines meil Ets, esimene aprill ju langes laubasele päivale, tal tööd põlnd vaja teha, oli aega pinsonäre lõbustada. Ning veel nii, et temake jäi kohe uskuma. Mina, teades, et enesekiitus haiseb, sain kohe pääliskirjast aru, et midagi on Taani riigis mäda.
Vaat pärast kõiki neid viisakusi, küsimusi, kuda tervis, vastu, kas tööl ikke vastu piad tõi noorsand oma elektroonilise tahvli esile. Tal tolle lollitelefoni kõrval on ka nõks suurem maailma ime, mahub mantli taskusse, aga väiksemp ku see sülekoer, millega ta toksib oma töiseid asju. Miks neid riistapuid nii palju tarvis ma ep aru saa. Teevad kik ühte ja sama.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
