Kõige kuumemad päivad me maamuna ajaloos inimkonna ajastul – või vähemalt sellest ajast peale, ku osati seda mõõta – olid nädalil, ku just nende iseseisvuspäeva uhkelt märgiti. Jänkidel niisiis praalimisõigus. Olevat lisaks kellegi ispaanlase süü, el niño, pojake vist nende keeles, aitab kaasa, et ei ole jahutavaid tuuli või vihmasadusid. Midagi ookeani vooludega tegemist, ei minu pää jaga, kuda see on seotud.
Isegi pingviinid higistavad. Antarktikas olla olnu inämp kui kaheksa kraadi sooja. Maailma keskmine, see ju ikke arvestab meie polaarnabadega, oli rekordipäivil sama ku mõnus toa temperatuur.
Ommukutel olevat saksmannide järgi kuld suus. Et neid tuleb nautida, päeval võib tulla ei-tea-mida. Minu rutiin on pärast linnupetet minna patseerima, siis aeda tööle. Rohimine, nagu iga lapski teab, on selline töö, millel ei ole kunagi lõppu. Mis häda värskes õhus, mina neid suitsupilvi ega vingu põle küll märganud, on hea olla. Kuid kuripatt, möödunud nädali neljapäeval ahmisin minagi õhku nigu kaldale tiritud ahvenas. Ku hea, et mul on jahe keller, kus kakandina saan jahedas olla. Aias isegi vilus oli vastik.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
