MH koostamise ajendiks olid tol ajal Inglismaal valitsenud rahulolematus maksupoliitikaga ja türanniavastased meeleolud. Muidugi polnud kuningas John nõus tema võimu piiravate sätetega, mistõttu ta taganes hartast veel samal aastal. See põhjustas omakorda juba sama aasta novembris kodusõja. Ka toonane paavst Innocentius III taganes lepingust peatselt, kui ta taipas, et seal polnud kirjas kiriku võimu kuninga üle. MH määratleb, et ükski isik — ei kuningas, aadlik ega tavakodanik ei saa olla üle seadusest ning kõik on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees.
MH on tugevalt mõjutanud paljude teiste riikide (sh Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja USA) seadusandluse aluseid. Seetõttu on see üks fundamentaalsemaid dokumente kogu demokraatia ajaloos. Ka mitmed tänapäeval tegutsevad inimõiguste grupid on võtnud MH põhimõtted oma tegevuse aluseks.
22. mail arutleti BBC uudistekanalil, milline tähtsus on sellel dokumendil nüüd, 800 aastat hiljem. Kommentaator Nick Higham nimetas Salisbury katedraalis säilitatavat Magna Harta't aegumatuks aardeks ja Ühendkuningriigi juriidiliseks nurgakiviks, mis ei kaota tema sõnul tähtsust ka tulevikus.
Briti päevalehe The Daily Telegraph (17.05) reporter Patrick Sawer kirjutab, et eeloleval suvel korraldatakse Londonis kõigi muude MH juubelit tähistavate ürituste seas näitlik kohtuprotsess nende mässuliste parunite ja piiskoppide üle, kes sundisid kuningas Johni 800 aastat tagasi Runnymede's (Berkshire) sellele dokumendile alla kirjutama. Mainekad juristid asuvad 31. juulil Briti parlamendi Westminster Hall'is arutama, kas tollased aadlikud ja kõrgemad vaimulikud tegutsesid ikka õiguspäraselt või olid nad äkki riigireeturid. „Kuningas John” astub sellel protsessil üles prokuröri-poolse tunnistajana.
Nii on siis Magna Harta rännanud 800 aastat oma keerulisel ja konarlikul teel, ületades keele-, ideoloogia- ja kultuuribarjääre. Selle lihtsad, kuid olulised ideed – vabadus, õigus ja õiglus – on ajapikku kujundanud inimkonna geneetilise struktuuri. Jah, Magna Hartasse on tehtud 800 aasta jooksul täiendusi ja uuendusi ning selle tõlget on kaasajastatud, kuid see kõik pole muutnud selle üriku põhiolemust ega usaldusväärsust. Samas on MH printsiipide ignoreerimine aga viinud okupatsioonideni, genotsiidideni jt inimõiguste rikkumiseni.
Vabaduse ja õigluse ideed ning seaduste jäägitu austamine on endastmõistetavad printsiibid tänapäeval mitte ainult Briti Ühenduse maades, vaid ka kõikjal mujal demokraatlikes riikides. Nende juured on aga just Magna Harta „mullas”.
MH jätkab oma võidukäiku. Sellest iidsest ajaloolisest dokumendist leitakse värskeid ideid tänapäevalgi. Nii ammutas näiteks Lõuna-Aafrika ekspresident Nelson Mandela (1918-2013) sellest oma rahumeelse poliitika elluviimise põhimõtted.
Siiani on Inglismaal säilinud kuningas Johni pitsatiga varustatud 4 originaalset Magna Harta eksemplari, millega saavad peatselt tutvuda selleks loosimise teel loa saanud 1215 „õnneseent”. Lähenev MH juubel on inspireerinud eriti ajaloolasi jt teadlasi sellesse dokumenti süvenema ning mitmeid sümpoosiumeid, näitusi ja konverentse korraldama.
Arvatavasti oleksid nii kuningas John kui ka tema vaenlased üllatunud sellest, et 800 aastat hiljem on Magna Hartal ikka veel nii suur tähtsus. Seda enam, et vaid mõned kuud pärast selle allkirjastamist näis see olevat kehtetu ja „surnud” dokument. Ometi ärkas see oma praktilise suunitluse tõttu peatselt ellu ning alustas võidukäiku 10 aastat hiljem, aastal 1225 kuningas Henry III valitsemisajal.
Nüüd püsib see omaette väärtusena ka multikultuursetes riikides, kus immigrante on rohkem kui põhielanikkonda. Kõik nad on seaduse ees võrdsed. Suurbritannia peaminister David Cameron on veendunud, et MH põhimõtteid tuleks tutvustada koolilastele juba algkoolis, võitlemaks Inglismaal järjest enam vohava islamiäärmuslusega ja Sharia seadusandlusega. Nii omandab siis Magna Harta tänapäeval sootuks uue sisu, tähtsuse ja väärtuse.
Elle Puusaag
