Aga et nagu Hispaanias sündis, autot relvana rakendada, on puha üle mõistuse. Mis ajendab selliseid inimesi? Väidetavalt oli isegi suuremaid kavatsusi. USAs on analoogseid asju juhtunud, Ameerika kodanike poolt sooritatud. Rahulolematus on viinud seal laste tapmiseni. Kanadas olid alles tänavu jaanuaris mošeemõrvad. Ja tõsi, kõik kuritegude sooritajad pole olnud tingimata ühest vihkavast usundist ega ka silmapaistva välimusega.
Ent liig on liig. Mõistus õpetab kõiki võrdselt vastu võtma, aga mõni nõuab isegi uskumatute hävitamist. Islamiusulised pole teadagi kõik fanaatikud. Kuid nagu me teame, tilk tõrva rikub terve meepüti. Või aitab ühest mädanema läinud õunast, et terve õunakeldri sisu varakult rikneb.
See ju pole alati inimlik ega õige, et alla neelata neid nö tõrvatilku. Kuna kardame rassismi süüdistusi, siis inimkond ise lubab juhtuda olukordi nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, kus vägivalla, viha tõttu kaotavad süütud inimesed elu ainult seetõttu, kuna juhtusid olema kas Londonis sillal, Manchesteris kontserdil, Québecis palvetamas oma pühamus. Ning see on ainult osa nimistust, süütute elu kaotustest.
Lahendust pole. Hullud viivad ikka läbi üldsusele mõistmatuid akte. Kuid miks nad nii tihti juhtuvad, ning miks on pahatihti mõrvade, terroristlike tegude sooritajad pärit just mittetolerantsetest ühiskondadest. Aga leidnud leplikus ühiskonnas enesele kodu.
Üldistada on võimatu. Ning ei tohikski, kuna see viib omakorda fanatismini. Vaadake Põhja-Koread, Afganistani, Jeemenit, Eesti idanaabrit. MRP pakti aastapäeval kirjutas Saksamaa ringhääling sellest, kuidas ikka vaikitakse, mida N. Liit päriselt tegi. Euroopa Liidu inklusiivsesse, sõbralikku poliitikasse see ju ei mahu.
Ning toimuvadki siis võikad inimsoole vastuvõetamatud teod. Ja vastutust ei võeta kusagil, kuna inimlikkus nõuab teisiti, mõrvadele vaatamata.
Tõnu Naelapea, Toronto
