Siiani pole toimunud piisavat/laiemat avalikku arutelu uue piirilepingu sisu ja selle rakendamise tagajärgede osas. Leiame, et piirilepingu sõlmimisel ja võimalikul ratifitseerimisel Riigkogus tuleb esmalt lähtuda Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. 1991. aastal taasiseseisva Eesti juhid kohustusid järgnema 1920. a Tartu Rahulepingut ja sellejärgset piiri. Uus piirileping seda ei käsitle.
Eesti rahvale ei ole ka tutvustatud praktilisi küsimusi, kuidas võiks piirileping mõjutada näiteks veeressursside kasutamist, hüdrotehnilisi rajatisi, piiriületamisega seotud probleeme, jne. Loota, et need küsimused on peale piirilepingu allakirjutamist võimalik lahendada Eesti heaolu silmas pidades, on küsitav, kui mitte võimatu, arvestades Venemaa käitumist minevikus ning tema hoiakuga ka tänapäeval.
Tundub, et uue piirilepinguga on tänane valitsus palju ära andnud ning pole midagi vastu küsinud, nagu 1918. a. väljakuulutatud Eesti Vabariigi de jure kehtivust, võõrriigi agressiooni ja okupatsiooni tunnustamist, kultuurivarasid, kompensatsiooni Eesti Vabariigi territooriumi ja eraisikute omandi kaotamise eest, jne.
Teame, et Riigikogu poolt ratifiseeritud piirilepingust taganemine on peaaegu võimatu. Sellepärast Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, esindades eestlaste keskorganisatsioone riikides väljaspool Eestit, soovitab tungivalt valitsuse poolt heaks kiidetud piirilepingu paremat ja laiemat tutvustamist ning selgitamist rahvale enne selle allkirjastamist ja ratifitseerimist, selleks, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud saaksid võimaluse oma arvamust avaldada ning valitsus saaks selgitada, miks sellist piirilepingut vaja on, miks peab sellega kiirustama, miks ei võiks selle allkirjastamisega ja ratifitseerimisega oodata kuniks geopoliitiline olukord on Eestile soodsam.
Oleme kuulnud veenvaid argumente uue piirilepingu pooldajatelt ja mittepooldajatelt. Sellise ülitähtsa küsimuse otsustamisel on vaja arvestada Eesti rahva seisukohaga. Uus piirileping Venemaaga pole ainult paari võimuerakonna, mõne Riigikogu liikme või ministeeriumi ainupädevus. Kuna Eesti-Venemaa piirileping ja merealade piiritlemise leping saavad otseselt mõjutama sadade tuhandete eestimaalaste eluolu järgmiste aastakümnete jooksul soovime, et tänane Eesti Vabariigi valitsus annaks kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele üle kogu maailma võimaluse antud arutelust osa võtta, oma sõna sekka öelda ja antud küsimuses seisukohta avaldada. Seetõttu soovime, et pärast laiemat avalikku arutelu järgneks piirilepingu ja merealade piiritlemise lepingu kohta kogu rahva arvamuse küsitlemine. Usume, et ainult kogu rahva arvamust teades saab piirilepingu küsimus lahendatud läbipaistvusega ja täieliku legitiimsusega.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu nimel,
Jaak Juhansoo, esimees
12. juuli 2013
