Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et see säte on vastuolus meie põhiseadusega, kuna eelarve ja riigi rahalised kulutused on Eestis parlamendi otsustada. Selletõttu viiski ta ESMi asutamislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolliks riigikohtusse, millele järgnes nüüd ülalmainitud otsus.
Kuna ESMi menetlus ja rakendamine on eeskätt põhiseaduslikku laadi ja tegemist pole ainult finantsküsimusega, hoomavad nii mõnedki vaatlejad ja ajakirjanikud ohtu, et ESMiga ühinemine viib põhiseaduse hiiliva eiramiseni ja et selle küsimuse peaks otsustama rahvas kui kõrgema võimu kandja. Samas on ESM oma olemuselt välisleping; põhiseaduse §106 keelab aga referendumi läbiviimise välislepingutega liitumise küsimuses. Nokk kinni, saba lahti …
Eesti põhiseaduse üks autor Jüri Adams kommenteeris riigikohtu otsust nii: „See on üks laveeriv otsus, mille poliitiline sisu on selles, et kohtunikud ei näe, et see oleks kuidagi vastuolus Eesti rahva praeguste huvidega. Arvasin, et selline see otsus tulebki – kirik keset küla, põhimõtteliselt jaa, kuid natukene ei ka.” Riigikohtu liige Jüri Ilves nentis aga oma eriarvamuses: “Suveräänsus ei ole kauplemisobjekt, mida üks riigikogu koosseis saab „natukene” loovutada.” ESMiga ühinemisel langevad Eestile kaela rahalised kohustused pillajate-laenajate riikide võlgade kinnimaksmisel. Eesti esialgne osa oleks ESM-is €148,8 miljonit, mida makstakse viies osas.
Cato Instituudi vanemteadur Daniel J. Mitchell ütles möödunud nädalal Eestis viibides, et igasugused Euroopa abipaketid on täiesti valed, kuna premeeritakse neid, kes on käitunud vastutustundetult.
Kolumnist ja vaatleja Ahto Lobjakas kiitis riigikohtunikke, kes demonstreerisid tema arvates arusaama sellest, mis on oluline ja mis vähemoluline. Ta peab ESMi tähtsamaks “põhiseaduslikust pedantsusest” (Delfi,12.07.). Aga mis võiks olla tähtsam põhiseadusest, kus määratletakse meie riigi peamine aluspõhimõte: „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.” Pedantsus on ju nii tähtsas küsimuses möödapääsmatu. Eesti pangandustegelane Indrek Neivelt arvab, et hiljuti 20aastaseks saanud Eesti Vabariigi Põhiseadus ei vasta ilmselt uuele olukorrale Euroopas ja seda tuleks kohandada. Loodetavasti ei hakata siiski muutma põhiseaduse aluspõhimõtet.
Nüüd on pall Riigikogu väravas, rahvaasemikud arutavad, kas ESMi ratifitseerida või mitte. Soovime neile külma närvi ja tasakaalukust Eestile nii olulise küsimuse lahendamisel.
Elle Puusaag
