Andres sündis Eestis 14. veebruaril 1937. Ta põgenes perega 1944. aastal Saksamaale; pärast sõja lõppu said nad 1948.a. võimaluse tulla Kanadasse. Andres omandas University of Western Ontarios bakalaureusekraadi. Ta oli prantsuse keele õpetaja ja Kanada armee ohvitser kapteni auastmes.
Andres oli Kanada eestlaskonna raudvara ja väga lugupeetud inimene. Ta oli imponeeriv maestro, kes oli loendamatute ürituste meeleolulaulja, kus tema sügavat bassihäält oli kerge ära tunda. Andres oli oluliseks organiseerijaks ESTO-päevade korraldajana-kaasalööjana Stockholmis 1980.a. ja 1996.a. ja Melbourne'is 1988.a. Andres oli esimese Metsaülikooli programmijuht 1967.a. ja hiljem veel mitmed aastad MÜ programmijuht ja aktiivne juhatuse liige.
Ta oli Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori auliige ning Toronto Eesti Meeskoori liige, samuti kauaaegne Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas juhatuse liige. Andres tegi kaastööd mitmele Kanada eestlaste ajalehele – tema lugusid ilmus Meie Elus, Vabas Eestlases, Eesti Elus ja Estonian World Review's ning USA eestlaste häälekandjas Vaba Eesti Sõna. Samuti on ta olnud tegev määramatul hulgal Tartu College’i tegemistes.
Andres oli suur eestlane, kes tundis huvi Eesti maa, rahva ja kultuuri hea käekäigu vastu, tehes oma eluaja jooksul vabas maailmas sedavõrd palju, mille ülestähendamine võtab palju lehekülgi ning mis rikastab meie riigi ja rahva ajalugu.
Akadeemiliselt kuulus Andres Raudsepp korporatsiooni Sakala, mille auvilistlane ta oli (coetus 1957-II).
Andrese ärasaatmine toimub reedel, 8. detsembril kell 1 pl Agricola kirikus, peied 3.30 pl Tartu College'is.