Võõrustajad olid kutsunud rootsi, soome ja eesti luterlasi ühisele ingliskeelsele kristlikule elamusele. Teenisid õp Kirstine Rasmussen (taani), õp Maria Scharffenberg (rootsi) ja õp Matti Kormano (soome), kes ka puhtas eesti keeles tervitas kogudusi ning samuti lausus teenistuse käigus olulist maakeeles. Ühislaule saatsid soomlased Juha Tikkanen klaveril ja orelil ning Matti Palonen kontrabassil.
Hingekarjased alustasid, vist taanlaste kirikukomme, ristimisvee pühitsemise tänusõnadega. Esimeseks ühislauluks oli Cat Stevensi poolt populaarseks lauldud „Morning has broken“, sobiv valik kaunil päikesepaistelisel hommikul. Õp Kormano viis läbi lastele mõeldud sõnumi, rõhutades karjase osatähtsust lammaste elus, mis oli ka terve teenistuse teemaks. Järgmine ühislaul oli väikeseks proovikiviks nii mõnelegi. Viies keeles, inglise keelt ja oma emakeelt oskasid kõik, aga ehk mõnele, kes rootsi, soome keelt tunneb, ei olnud lihtne taanikeelset salmi laulda. Toime tuldi, pühamuvõlvid kajasid võimsalt vastu. Taani kirik on seest väga lihtsalt sisustatud, lagi on vooderdatud tumeda puuga nii nagu taani mööbel – lihtne, aga aegumatu, muidu on seinad puhtad ja valged, altaritaguse risti kõrval vaid kaks maitsekat mereteemalist maali.
Pühakirja lugemistele järgneva jutluse pidas õp Rasmussen, kes Rootsi ja Austraalia kaudu jõudis Kanadasse Taanist vaid seitsme kuu eest. Valdab inglise keelt veatult. Jutlus põhines Jätta oma elu lammaste eest. Nagu alles märkisime – Suurel Reedel suri kristlaste karjane karja kaitstes, löödi risti ainult, et üles tõusta, valmistades meile teed taevariiki. „Sellepärast Isa armastab mind, et ma jätan oma elu, et seda jälle võtta. Ükski ei võta seda minult, vaid ma jätan selle iseenesest.“ Vaimulik rõhutas, et maailm on tänapäeval eriti segane, me ei tea, keda usaldada. Kuid kui on üks kari ja üks karjane, kui Issand on me karjane, pole meil millestki puudust. Siiras ja südamest esitatu jõudis kahtlemata kõigile pärale. Meie Isa palvet esitas ühiskoguduses igaüks oma emakeeles, järgnes armulaud.
Jumalateenistusele järgnes kiriku osadussaalis kohvilaud. Hiljutised suurvihmad olid toonud keldrisse päris ohtralt vett, kuid tänu heale taastamisfirmale sai saal korda seatud vahetult enne teenistust. Ka Agricola kiriku liftišahti oli vesi tunginud, see sai päev varem talgute korras samuti tühjaks pumbatud. Tänavune kevad on selliseid üllatusi taevast küll toonud. Kui kena, et taevast tuli ühisteenistuse kaudu kaunil pühapäeval ainult positiivset ja julgustavat.
