Vanarahva jutu järgi sõlmiti küünlapäeval hulk lepinguid. Enamasti küll sulaseid, tüdrukuid, suvilisi ja karjaseid palgates, aga eks tehti muudki kaupa. Selle taustal on lausa küüniline mõelda, millega Kanada lõunanaaber küünlapäeva nädalavahetusel hakkama sai. Ega see meile üllatusena tulnudki, kuigi mul on tunne, et igas viimases kui kanadalases leidus väike lootusesäde: ehk ikka otsustatakse ümber ja suur tollitariif jääb peale panemata. Lootusest on muidugi vähe kasu ning nõnda olid kohalikud riigiisad juba valmis omapoolselt vastama. Hetkel veel valitsusjuhi kohustusi täitev peaminister üllatas oma kindla kõnega, mis ei jätnud kahtluse varjugi, et Kanada niisama kergelt endaga mängida ei lase. Ja nõnda saigi alguse suur tollisõda või hoopistükkis kaubandussõda. Tegelikkuses pole see ühelegi poolele kasulik. Egas muidu ei kirjutatud veel alles mõni aasta tagasi alla uuendatud kaubanduslepingule, kui USA juhiks oli täpselt sama president. Sellepärast tundub otsus oma lähimate naabritega vägikaigast vedama hakata üsna arusaamatu.
Õnneks märkasin õigeaegselt, et peaaegu kärusse läinud porgandid on ,,vaenlase“ riigist ning selle asemel sirutasin käe suure rahuldusega Mehhiko tomatite poole ja leidsin Alaska lõhe asendusena hoopistükkis Norra oma.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.