Olen teinud kaasa erinevates tele- ja raadio muusikasaadetes ning kirjutavas ajakirjanduses. Laulnud koorides ja ansamblites, viimati õe-vendade Johansonidega.
Löön asutajaliikmena kaasa oma linnaosa seltsis ja üks mu kirgi on Tartu ajalugu ja selle linna muutumised.
Paljuski on ESTO olnud ulgueestlastele sama, mis kodueestlastele üldlaulu- ja tantsupidu – hõimu kokkusaamine ja oma rahvuse ning keele eksistentsi kinnitamine. Endile ja teistele. Seetõttu on minu meelest loomulik, et neid pidusid nüüd koos pidada saab.
Mul ei ole olnud kunagi võimalust käia piiritagustel ESTOdel, võib-olla selle pärast liitusin ma 2019. a festivali toimkonnaga. See on olnud au, aga ka vastutus oma nende esivanemate ja tuttavate ees, kes ei saanud oma elu Eestis elada.
Kohtumiseni suvel!
