Vabamu uus näitus keskendub Eestist pärit inimeste migratsiooni ja väljaspool kodumaad eestlaseks jäämise loole alates 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Nagu eestlaste rändes eristatakse kolme suurt lainet, nii jaguneb ka näitus kolmeks osaks: 19. sajandi teises pooles tekkinud väliskogukonnad ning diasporaa Eesti esimesel iseseisvusperioodil, Teise maailmasõja ja okupatsioonide aegsed küüditamised ja suur põgenemine ning lõpetuseks taasiseseisvumise järgne väljaränne.
,,Selle jaoks sai tehtud väga mitmesugust uurimistööd. Ühelt poolt klassikaline näituse jaoks uurimine: arhiivimaterjalide ja antud teemaga seotud teadustööde ning inimeste mälestuste lugemine. Teisalt kogusime selle näituse jaoks lugusid ka inimestelt otse. Näitusel on ka interaktiivne maakaart, kus saab vaadata neid lugusid, mis meile saadeti,“ tutvustas näituse kuraator Martin Vaino väljapanekut.
Kuraatorite Martin Vaino, Ede Schank Tamkivi, Terje Toomistu sõnul täiendab sel nädalal avatud väljapanek muuseumi püsinäitust ning annab võimaluse uurida rändeküsimusi põhjalikumalt ja nurkade alt, mille kaudu seda Eestis üldjuhul ei avata.
,,Me tahame kõnetada just eestlasi ennast. Tõsi ta on, meie muuseumi külastajad on valdavas osas turistid, neile tasub seda lugu ka kindlasti rääkida, sest keegi peale eestlaste mujal maailmas seda lugu ei räägi, aga ka eestlastele endale tasub. Neile, kes elavad hajalas, kes tulevad suvel siia. Neil tasub oma sugulased ja tuttavad kaasa võtta. Eelkõige noortele on see ka omamoodi juurte otsimine,“ kommenteeris kuraator Ede Schank Tamkivi.
Olulise osa näitusest moodustavad režissöör Terje Toomistu videod, mis vaatlevad just kaasaegsemat rännet ning selle tagamaid.
Näituse kujunduse ja teostuse taga on Kristi Kongi, Valge Kuup, graafilise disaini tegi Franka Vakkum, kaardirakenduse autoriks on Hendrik Kaju, fotoalbumi installatsiooni autor on Lisa Trei.
Näituse tõlge ja keeletoimetus on Maja Soomägilt ja Ester Šankilt, turundus ja kommunikatsiooniga tegeleb Agnes Kaasik ning esemed valmistasid ette Liisi Ploom ja Raimo Tõnissoo.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Rahvusarhiiv. ,,Ilmaküla eestlased“ jääb Vabamus külastajatele avatuks kuni 21. jaanuarini 2028. aastal.
