Subscribe Menu

Volli veste: Notsupead

Mõikan ikka pisut fritsude keelt, oskan paari head anekdooti õigele inemesele esitada. Kuna töötasin hernesupisööjatega, oskan neid vajadusel seenele saata (va cherchez les champignons!). Angliski on paraku igapäevane muu maailmaga suhtlemise keel, kut sellega on mul kõige rohkem trabelit. Vaat, ku teistega vestlen, siis satuvad mu jubagi puudulikku emakeelde (ei oska ju kirjutada ega ennast väljendada nigu siinsed kuldsuud) võõrkeelsed väljendused. Sellest teadlik olles aga teen mida oskan, et saaks nalja. Miksan oma keelt kohalikuga, nii et kanukid aru ep saagi.

Vabarna Volli

Vaadake pääliskirja. Mina, ku üldiselt viisakas ineme teretan oma patseeringutel neid, kes vastassuunas liiguvad. Vahel jõuab teine ette, soovib ääd ommukut või päiva enne mind. No siis vastan samaga. Mõni tuttav aga peatub, tahab pisut vestelda maast ja ilmast. Isegi tervisest, kuigi see põle nende asi kudas mu käbarad käivad. Ning sealt siis see väljendus, mis kõlab neile, ku põle eriti viga.

Neid väänamisi veelgi, mida naudin. Paljud pärinevad ajast, ku olin noorem, kohanesin keelega. Nagu paljud pagulased, kippusin neid ingliskeelseid sõnu hääldama emakeele reeglite järgi – a on alati a, mitte ä. Küll narriti mind metsas töösemude poolt, ku ma meelega palusin kokalt applepiet, mette äpplepaid. Lollitelefoni ajastul on, muideks, need äppid ju olulised, isegi kui kirjakeeles on nad appid. No kutsu vaid appi, kui tahad äppi maha laadida.

Sellisteks tegudeks on mul olemas noorsand. Minusugune mastodon – see ju väljasurenud elevantlane – vajab toda seadet peamiselt vaid kõnõtraadi vunktsiooni tõttu. Äbi tunnistada, aga mõni äpp kulub marjaks ära küll.

Et käib veetseepotis pabulaid korjamas, kuivatab ja julgeb veel arvata, et need amba alla kõlbaksid. Mu pilgust saadi aru ja akati irnuma. Siin maal oli peris mitu kommivabrikut. Üks tootis Glosette’i nime all rosinaid, mida oli šokolaadi kastetu.

Ku juba juttu Etsist. Arutasime iljuti maailma toiduinhvlatsiooni. Et just luksuskaubad nigu kohv ja šokolaad on irmkalliks lännu. Sealt tuli meelde, kuda nooruses sai nalja, keelt õppides. Vaat pakuti kaasmaalase pool külas olles klosetirosinaid mekkida. Vaatasin jahmunult talle otsa. Et käib veetseepotis pabulaid korjamas, kuivatab ja julgeb veel arvata, et need amba alla kõlbaksid. Mu pilgust saadi aru ja akati irnuma. Siin maal oli peris mitu kommivabrikut. Üks tootis Glosette’i nime all rosinaid, mida oli šokolaadi kastetu.

Ets lõi kohe oma vidina lahti. Ju ta tiab, et vanaonu vahel tahab teda teatud kohast tirida. Tuli välja, et jah, neid klosetirosinaid toodetakse ikke, aga poest inämp ei saa, tuleb interneti kaudu tellida. Panime siis orderi sisse. See order on ka sõna, mis nigu varese vaaksumine, on sattunud igapäivasesse keelepruuki.

Ongi nii. Mitmest keelest saad aru, aga ühtegi ei oska korralikult rääkida. Viga või miinus selgelt minus.

Vabarna Volli

Read more