See polnud üks või teine õnnetus või äpardus kampaanias, vaid pikk, süsteemne lagunemine. Majanduslik reaalsus, sellise valitsemissüsteemiga vältimatult kaasnev korruptsioon, rahva ja valitseja poliitiline väsimus ja pidevad strateegilised eksimused murendasid narratiivi, millele ta oli 16 aastat toetunud.
Populismi meistrist süsteemi vangiks
Orbán alustas karjääri 1989. aastal liberaalse, Läänemeelse noorpoliitikuna, kes nõudis avalikult Nõukogude vägede väljaviimist Ungarist. 2010. aastaks oli temast saanud rahvuslik populist, kes ehitas üles „illiberaalse riigi“ – süsteemi, kus demokraatlikud institutsioonid jäid vormiliselt alles, kuid tegelik võim koondus ühte kätte.
Tema edu tugines kolmele sambale:
1. Agressiivne rahvusliku identiteedi retoorika ja range immigratsioonivastasus
2. Majanduslik paternalism (nt kommunaalkulude kunstlik madal hoidmine)
3. „Meie versus nemad“ narratiiv (Brüssel, George Soros, liberaalsed eliidid)
<p...Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
