Paratamatult muutub graafikajoon peagi laiaks pintslitõmbeks ja moodustuvad suured jõudsad värvilaigud, mille taga saavad loomad ja linnud salamahti tegutseda. See ei ole ju meie teater! Kardinad tõmmatakse suuresti ette.
Hetkel oleks siiski justkui varjuteater – vahtrate helerohelised õitekerad (jah, need ilmuvad enne lehti!) hakkavad pilti täitma. Rohelisele on vahele pikitud kirsside valgeid õiepilvi. Oih, kui ilus tütarlapse nimi: Õie-Pilvi Ojavee! Peaaegu sama kena oleks ettekujutatav sünoptik (ilmaennustaja) Pilvi Tilk.
See, et kevadele antakse näpuotsaga sooja ja siis tõmmatakse taas jahe loor peale – see on kingitus meile, kes me saame seda arenevat mängu justkui aegluubis jälgida. Vihm on kingitus, mida ootab praegu Eesti, kus metsades on väljakuulutatud suur tuleoht. See on kole asi kevadel, kui kogu taimelava vajab niisutust stardipauguks. Olgem tänulikud, et oleme õnnega koos.
