Ootamatult tabas Peeter Sinki sügavale tungiv sõnum, mis muutis ta elu. Ta lahkus arusaamaga: minu tähtsaim ülesanne siin elus on jõuda selgusele, kus ja kuidas veedan ma oma igaviku. Maalikunstnikke on ilmas tuhandeid, igaüks neist püüab end jäädvustada, silma paista. Kuid kõigi eluiga kestab vaid 70-80 aastat. Mis edasi? Peeter loobus stipendiumist Pariisi ning pühendas oma elu igaviku perspektiivile, alustades CE (USA-st pärit kristlik noorteliikumine Christian Endeavor) esindajana Eestis. Tõsi, ta maalis edasi, kuid mitte põhitegevusena ja sai tuntuks ka luuletajana.
Siit kerkib põlvest põlve ulatuv küsimus – mis on tee igavikku? Teeviidaks ja kanaliks on osutunud religioon selle sõna tõsises tähenduses. Religiooni võib mõista avanguna välja meile tuntud viie meele maailmast, vastuse otsinguna meie elu põhimõttelistele probleemidele: Kes ma õieti olen, kust ma tulen, kuhu lähen? Kas rahuldust toob muganemine viie meele maailma lühikese perspektiiviga, mis lõpeb tänapäeval 80-90 aasta pärast krematooriumis või võiks olla tegemist ajatu avarusega?
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
