Nende perel otseselt küll mitte, ent peretuttavatel leidus laias maailmas sugulasi, kelle elu tundus nii huvitav ja põnev. Sander on olnud alati ka suur lugeja — huvi kaugete maade vastu on saanud alguse kindlasti paljudest lapsepõlves loetud seiklusjuttudest. Teadlikult pole ta küll kasvanud selle mõttega, et kunagi rännet (migratsiooni) uurivaks teadlaseks saada, ent elu on nii kujunenud, pakkudes huvitavaid tööalaseid väljakutseid. Nii sai lapsepõlvehuvist ka esmalt õpitav eriala ja hiljem siis ka tööalane tegevus.
Kuigi põhi- ja keskkoolis mõtles ta arhitektuuriajaloolase ameti peale, juhtus nii, et Tallinna Ülikoolis ajaloo erialal II kursusel õppides tuli leida bakalaureusetöö teema, milleks kujunes Brasiilia eestlastega seonduv. Nimelt tuli see välja vanaisa jutustusest seoses perekonnalooga, mille järgi vanavanaema oli soovinud Brasiiliasse minna, aga mingil põhjusel jäi minemata. Mõte sellest jutustusest jäi kõlama — ja Lõuna-Ameerika eestlaskond tundus tol ajal olema veel Eestis teadlaste poolt väheuuritud teema. Oli ju eelmise sajandi 1920-ndatel aastatel Brasiilia eestlaskond küllaltki märkimisväärse suurusega – üle 3000 inimese; Teise maailmasõja järgselt ei olnud eestlaste immigratsioon sinna nii suur kui mitmetesse teistesse riikidesse. (Pikemalt Eesti Elu 14. märtsi paberlehes)
Kaire Tensuda