Subscribe Menu

Pekingi-Moskva telje ohud

Ajakirja Macleans viimases juhtkirjas tõdetakse, et ehkki NATO-tüüpi kaitsealliansi rajamine võiks Aasias aset leida ehk alles aastate pärast, ei tohiks seda ideed ignoreerida. Macleans'i juhtajakirjanikud on veendunud, et kui Ukraina oleks ühinenud 2008. a NATOga, nagu tol ajal plaaniti, poleks Venemaa riskinud tema terviklikkust 2014. a lõhkuda.

Oma 1997. a ilmunud raamatus The Grand Chessboard kirjutas Zbignew Brzezinski, et globaalse domineerimise käigud tehakse Euraasia malelaual.

Kui Moskva saavutab kontrolli Ukraina üle, muutub Venemaa imperialistlikuks riigiks, mis hõivab nii Euroopa kui Aasia, kirjutas Brzezinski juba 17 aastat tagasi.
Aasias sirutab tiibu ja tülitseb oma naabritega Hiina. Tema ambitsioonid on võrreldavad Venemaa omadega. Hiinal pole pärast II maailmasõda Jaapaniga kunagi heanaaberlikke suhteid olnud, kuid need on nüüdseks veelgi halvenenud seoses vaidlusega Senkaku (Diaoyu) saarte pärast. Rääkimata siis Taivanist ja nüüd ka Vietnamist. Eesti majandusekspert Raivo Vare kinnitab, et Hiina saab praegu toetuda Venemaale kui teisele ÜRO Julgeolekunõukogu liikmele igasugustes territoriaalsetes dispuutides, mis tal on oma naabritega. Peking on pööranud erilist tähelepanu oma laevastiku kaasajastamisele, varustades seda uusimate infotehnoloogiliste vahenditega. Oluliselt on suurendatud allveelaevade arvu. Miks seda tehakse? Kas Pekingis hautakse samuti invasiooniplaane naaberriikidesse? Kui nii, siis vajaksid viimased tõesti mingit NATO vihmavarju taolist kollektiivset kaitset.

Sel nädalal toimus Vene presidendi Vladimir Putini visiit Hiinasse. Iga kord, kui Putin kohtub oma Hiina kolleegidega, kõlavad kinnitused, kui head suhted ja samad esmärgid neil riikidel on, nii ka seekord. Putini sõnul Moskva ja Pekingi vahel erimeelsusi ei ole, pigem on palju plaane ja tahet neid ellu viia. Esmajoones ühendab neid muidugi Lääne-vastane hoiak. Vare hinnangul sunnib vastandumine läänes Venemaad üha rohkem andma järele idas. Putin püüab ilmselt luua Vene-Hiina liitu, et seeläbi tõhusamalt oma ambitsioone ellu viia. Tegelikult on Hiina ja Venemaa initsiatiivil juba sündinud üks rahvusvaheline liit, mis ühendab Brasiiliat, Venemaad, Indiat, Hiinat ja Lõuna-Aafrikat (BRICKS).

Aga sellega ei piirduta, otsitakse teisigi võimalusi. Kui president Xi Jinping külastas mullu Saksamaad, tegi ta ettepaneku uue Siiditee ehk raudtee rajamiseks Hiinast Euroopasse, mis läbiks Kasahstani, Venemaad, Valgevenet, Poolat ja Saksamaad. Oli ju ka kunagine Siiditee ida-läänesuunaline, tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Kui laevad jõuavad Hiinast Euroopasse 35 päevaga, siis rongisõit kestab sel marsuudil vaid 15 päeva. See oleks ju lausa geopoliitiline maavärin. Millega suudaks lääs sellele super-ettevõtmisele vastata?

Venemaa ja Hiina hegemoonia näib Euraasias olevat pöördumatu ja ohtlik. Aeg näitab, kas mingist NATO-taolisest alliansist saab seal üldse kunagi asja.

Elle Puusaag

Read more