Piikide murdmine diplomaatilisel galal
Tänavune ÜRO 70. peassamblee istung on pidulikuma ilmega. Diplomaatiline gala algas juba eelmisel reedel, kui ÜRO peakorteris pidas kõne paavst Franciscus, kutsudes looma õiglasemat ülemaailmset majandussüsteemi ja väljendades lootust, et detsembris Pariisis toimuval ÜRO kliimakonverentsil jõutakse tõhusa leppeni.
Peaassamblee avaistung algas 28. septembril Brasiilia presidendi Dilma Roussefi esinemisega, kelle järel kõneles USA riigipea president Barack Obama. Ta kirjeldas kuulajatele praeguse rahutu ja kaootilise maailma valupunkte, kus on jõutud kriitilise piirini.
Harilikult jälgib meedia USA riigipea kõnet ülima tähelepanuga, vaagides mitu päeva selles esitatud arvamusi ja ideid. Tänavu omistas press aga märksa rohkem ruumi ja aega Venemaa presidendi Vladimir Putini samal päeval peetud kõnele.
Putin sisenes ÜRO peasaali aplombiga ehk 40-minutilise hilinemisega, lüües segi piduliku sündmuse kava. Vaatlejate arvates tegi ta seda põhjusel, et ei soovinud kuulata president Obama ettekannet.
Putin väitis oma kõnes, et Islamiriigi (ISIS, ISIL) tekkes on süüdi riigid, kes omal ajal Lähis-Idas demokraatlikke revolutsioone toetasid. Tema sõnul tabas kogu piirkonda demokraatia, triumfi ja progressi asemel vägivald, vaesus ning sotsiaalne katastroof. „Kas te saate aru, millega te olete hakkama saanud?” küsis Putin etteheitvalt. Ta lisas, et praeguses olukorras oleks suur viga Süüria valitsusega mitte koostööd teha viimase võitluses äärmuslastega. Moskva on juba saavutanud kokkuleppe Iraani, Iraagi ja Süüriaga julgeoleku-alase info jagamiseks.
Obama ütles aga oma kõnes, et oleks vale arvata, nagu oleks Süüria president Bashar al-Assadi juhtimisel stabiilne. Ent ta lehvitas samas ka palmioksa, kinnitades, et Ühendriigid on valmis Süüria konflikti lahendamise nimel koostööks iga riigiga, sh ka Venemaa ja Iraaniga.
Kommenteerides olukorda Ukrainas hoiatas Putin, et NATO laienemine võib viia praegu Süürias valitseva olukorrani. Obama sõnul on olukord Ukrainas murettekitav ning ta mõistis Venemaa tegevuse seal hukka.
Nagu ikka, kritiseeris Putin ka NATO sõjalise infrastruktuuri paigutamist uute liikmesriikide territooriumile. President Obamal on selles suhtes diametraalselt erinev seisukoht.
Veel üks vastuolu: kui USA president rõhutas, et on vaja kaitsta inimesi režiimide eest, siis Vene riigipea rõhutas vastupidist – tema arvates vajavad just režiimid kaitset. Kelle eest siis nimelt?
Putini ja Obama kõned kujutasid endast eelmängu nende esmaspäeva õhtusele kohtumisele. Meedia andmetel seal mingeid kokkuleppeid ei saavutatud ja erimeelsused jäid püsima. USA end. suursaadik Ukrainas John E. Herbst nimetas seda kohtumist Obama kingituseks Putinile ja väljendas imestust selle üle, et USA riigipea ei leidnud aega kohtumiseks Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.
Kolumnist Taavi Minniku sõnul pakkus Putin osava mängurina oma kõnes läänele tehingut: abi Lähis-Idas ja põgenikekriisi lahendamisel ning vastutasuks administraatori-õigused Ida-Euroopas ja postsovetlikus ruumis. Minnik jätkab: “Tema põhiline sõnum oli: teil on probleemid Lähis-Idas, probleemid põgenikega Euroopas. Ma võin teil aidata need lahendada, kuid vastutasuks peate ka Venemaa huvidega arvestama.”
29. septembril esines Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ÜRO peaassamblee üldarutelul, alustades Euroopa ja maailma muutunud julgeoleku olukorra teemaga – Ukraina kriis, ISIL-i esiletulek, olukord Süürias ja Liibüas, mis on põhjustanud Euroopa pagulaskriisi. “Peale selle, et oleme kohustatud tagama Süüriale ja Liibüale rahu ja stabiilsuse, peame tegema lõpu ka Ukraina-vastasele agressioonile,” ütles Eesti riigipea ning kutsus kaitsma rahvusvahelisi leppeid. Ta puudutas oma kõnes ka võrdõiguslikkuse, naiste õiguste, keskkonnasäästlikkuse, vaesuse jt probleeme ning rõhutas vastutuse tähtsust.
Moskva sekkus Süüria kodusõtta
Venemaa parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu kiitis 29. septembril ühehäälselt heaks president Putini taotluse kasutada Vene vägesid välismaal, täpsemalt Süürias.
Sellekohase palvega pöördus Moskva poole Süüria president al-Assad. Juba järgmisel päeval andiski Venemaa Homsi lähistel esimese õhurünnaku, kus Islamiriigi sõdalasi polegi! Need olid sihitud ilmselt siis Süüria opositsioonivägede pihta.
Vene ametiisikud nõudsid eelnevalt, et USA sõjalennukid lahkuksid viivitamatult Süüria õhuruumist. USA sõjalised allikad teatasid, et USA lennukid ei täida Venemaa nõudmist. Patiseis?
Süüria kodusõda on nüüd jõudnud uude faasi ning muutunud suurriikide tallermaaks. Milleni see viib, ei oska keegi öelda. Kindel on aga see, et maailm muutub üha ohtlikumaks.
