Subscribe Menu

JAAN POSKA (1866-1920) film valmis


Eesti riigi ühe rajaja advokaat Jaan Poska peaks arvama nende teenekate meeste hulka, kes aitasid Esimese maailmasõja ja nende järelsõdade lõpetamisele oma tööga kaasa. Esimeses filmis temast püüame mõtestada Poska tegevust XX ajandi algul juristina, linnapeana, Eestimaa kubermangu komissarina, Eesti Vabariigi esimese välisministrina, Tartu rahulepingu ühe arhitektina, aga ka abikaasana, isana, eestlasena.

Jaan Poska tuli Tallinnase XIX sajandi lõpul, saavutades ise kiiresti eduka advokaadi kuulsuse, aga tema õpilasteks olid ka mitmed hilisemad Eesti riigitegelased nagu Konstantin Päts ja Ado Birk. 1904. a valimistel jõudsid eestlased ka Poska tegevuse tagajärjel esmakordselt Tallinna Linnavolikokku, saades sedasi esmakordselt valitsejateks omal maal. Aastatel 1913–1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. 1917. aastal nimetas Venemaa Ajutine valitsus Poska Eestimaa Kubermangu komissariks - nii sai Jaan Poskast senise ajaloo kõrgeimal positsioonil olnud eestlasest riigiametnik. Kui bolševikud Venemaal oktoobrimässu järel võimule pääsesid, oli Jaan Poska poliitik, kes ütles: Nüüd ei jää muud nõu kui Eesti iseseisvaks kuulutada.
Filmi stsenaristid Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp filmi peategelase Jaan Poska vahakujuga

Poskast saab Eesti Vabariigi ajutise valitsuse välisminister. Pätsi vangisoleku ajal Saksa okupatsiooni ajal juhib Poska tegelikult kogu valitsuse tegevust. Kui algab Vabadussõda, üritab Poska välisriikidelt saavutada Pariisi rahukonverentsil Eesti tunnustamist de jure. Kui see ei õnnestu, ütleb Poska – kui kokkulepe vene valgetega ei õnnestu, teeme rahu enamlastega. Eesti oli 1919. aasta lõpuks edukalt bolševikud oma territooriumilt välja kihutanud, kaotades rinnetel üle 6000 mehe. Kõige rohkem vajas Eesti rahu. Tänu Jaan Poskale see 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Kui Poska 1920. a veebruaris Tallinnasse saabus, siis paljastasid inimesed vaatamata külmale ilmale pea ja siis olevat üks naine teda Narva maanteel peatanud, öeldes: „Jumal õnnistagu teid… te päästsite meie pojad…” Sõjast pääsenud mehed said tagasi oma perede juurde ja normaalse elu juurde ja said nii vähemalt kaks aastakümmet ehitada edasi Eesti riiki.

Professor Peeter Järvelaid (vas) intervjueeris Jaan Poska filmi tarbeks teiste hulgas ka dr Ago Pajurit
Filmis räägivad Jaan Poskast: Peeter Järvelaid (ka üks filmi stsenarist), Asta Leiten, Loone Ots, Fred Puss, Martin Sõgel, Helmer Jõgi, Teesi Kivivare, Kadri Tooming, Ago Pajuri, Küllo Arjakas, Aadu Must, Jüri Trei, Igor Gräzin, Johannes Kert, Kairi Ilison, Mari Raud-Pähn, Elo Liiv, Pille Noole, Üllar Ambos, Ioannis Lykouras, Raoul ja Pauline Grünthal, Helve Poska, Jevgenia Poska, Maria ja Mark Ormerod, Helin-Mari Arder, Helve-Annela Õisma, Kristina Pundi, Joakim Poska, Patrik Poska, Ants Juske, Rein Ruutsoo, Toivo Jullinen, Lauri Mälksoo, Ülo Tulik, Ilmar Vananurm.

Diktoriteksti loevad Marko Matvere ja Hannula Lepp.

Filmi stsenaarium: Peeter Järvelaid, Toomas Lepp; režissöör Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain, monteerija Margus Vettik, videograafik Georg Koppel, kunstnik Jarõna Ilo. Tootis OÜ Videomeedia 2016.
Film valmis Tallinna Linnakantselei tellimusel.


Professor Peeter Järvelaid:
Kui parafraseerida Treffnerit, siis Poska ajas Saksa seltsis vene keeles Eesti asja.
Ta ei suhelnud ainult venelaste seltskonnas, kuhu ta õigeusklikuna väga hästi sobis – aga ta suhtles ka sakslastega, tema tegevus eestlasena ühendas erinevaid kogukondasid ja viis Eesti riikluse tekkeni.

Sreenivasa Pemmaraju Rao, l'Institut de Droit International president:
Poska sõnum on see, et sõda pole lahendus, vägivald pole lahendus. Eriarvamustega inimesed, niikaua kui nende seas on ausaid, peavad need lahendama rahumeelselt vastastikuste läbirääkimiste ja hea tahte kaudu.

Dame Rosalyn Higgins, DBE, QC
Haagi Kohtu president 2006-2009:

Kui vaadata Esimese maailmasõja lõpetamist, siis väärivad suurt tunnustust kõik, kes oma tegemistega aitasid kaasa maailmasõja ja selle järelsõdade lõpetamisele. Nad kõik on suured eurooplased. Sõdade lõpetamine on ka tänases maailmas ülimalt keeruline ja kellel see õnnestub, väärivad ülimat austust.

Read more