Aeg seisatab vaikivas valus,
kui meenub te mälestus:
kuis juuniöövalgel
te seisite, pisarad laugel,
nii ligi, kuid lõpmata kaugel,
surmkahvatul palgel –
ja silmades ahastus…
Aeg seisatas vaikivas valus!
Fred Ise
“Juuni 1941” luulekogust “Tuule tiivul”
