Aja jälgedes

Mõte liikus mitmes suunas. Meenus paljudele kindlasti vähetuntud ajaloolane, kellest allpool mõni rida. Esmalt aga – kõik meist, kes on jõululaupäeval kirikus käinud, on teadlikud vist kuulsamaist rahvaloendusest üldse. Kuuleme ju igal 24. detsembril Luuka evangeeliumist (2: 1-3) sellest, kuidas keiser Augustus andis välja määruse kogu maa arvele võtta. Selle käsu tõttu oligi Joosep teel Petlemma, et end ühes Maarjaga, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal, ennast lasta kirja panna. Sealt edasi teame ju lugu hästi.

Augustuse käsk oli antud selleks, et hõlbustada maksude sissenõudmist. Ning mitte vähem tähtsalt sõjaväkke värbamist. Antiikajast on teada, et esimene rahvaloendus toimus Babüloonias just nende kahe eesmärgi täitmiseks. Ajaloolaste järgi toimus seal tsensus 3 600 aastat enne moodsat ajaarvamist ehk enne Kristuse sündi. Teada on ka Hiina esimene rahvaloendus umbes 600 aastat hiljem, siis oli järgmine juba Egiptuses. Roomlaste impeeriumi ajaks olid rahvaloendused juba tavanähtused.

Kuidas arenesid rahvaloendused Kanadas? Esimene toimus juba aastal 1666, kui Uus Prantsusmaa nimega koloonias viidi selline läbi. Intendant või ülevaataja, haldur Jean Taloni käsul loeti kokku 3 215 hinge. Kanada statistikaameti järgi korraldati selle nime saanud riigis rahvaloendus neli aastat pärast konföderatsiooni, 1871.a. Juba siis esitati ohtralt küsimusi – kokku oli neid 211, nende hulgas ka huvitavalt iga elaniku rahvuslik päritolu, esivanemate järgi. Seda küsimust küsiti ka tänavu. Võrdluseks, USA esimene rahvaloendus toimus 1790.a. Ning alles 1980.a. asuti päritolu kohta küsima. Peegeldades kas vähest huvi ajaloo, kodanike tausta vastu või suhtumist sulamipotiks kujunenud suurriigis, et minevik ja päritolu on vähema tähtsusega kui tuleviku huvides esitatud riigis elavate majanduslikud andmed. Kuid see on ehk pisut küüniline lähenemine.