Subscribe Menu

Eduard Krants 100

Keila vallas, Ohtu külas sündis 24. augustil 1926.a. talupidaja Johannes Pae perre poeg Endel, kes võrsus luuletajaks ja literaadiks, kirjutades Eduard Krantsi nime all. Juba algkoolis näitas ta suurt huvi kirjanduse vastu, nii Ohtu kui Keila raamatukogude varamud said läbi loetud. Sõja ajal kogus ta teismelisena keelemehe Johannes Aaviku poolt juhendatuna murde-, rahvaluule- ja vanavara ainest. Harjumaa külapoiss oli selgelt saanud aru emakeele võludest ja võimalustest.

Noormees mobiliseeriti sakslaste poolt Eesti Diviisi tagavararügementi, jäi sõja lõppedes õnneks lääneliitlaste võimupiirkonda. Astus eestlastest formeeritud töökompaniisse USA sõjaväe juures. Siirdus Rootsi Andrus Saareste abil, kellele oli omakorda abiks keelejuhina „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu“ koostamisel. Ikka emakeele peale mõeldes.

Endel Pae jõudis 1957.a. Rootsist Kanadasse, kus lõpetas sõja tõttu pooleli jäänud keskkooli õhtukursustel, töötas aastaid Ants Sootsile ja Roman Toile kuulunud tekstiilivabriku ekspediitorina.

Juba Rootsis avaldas ta Eduard Krantsi nom-de-plume varjunime all (sõprusringkonnas ei olnud ta kunagi Endel, vaid lihtsalt Krants) ajakirjanduses luulet. Kanadas kirjutas arvustusi pagulusajalehtedes „Vaba Eestlane“ ja „Meie Elu“. Kahe väljaande ühinemisel jätkas Eesti Elu kaastöölisena elu lõpuni. Ta suri 6. septembril 2005 Torontos, maetud Ohtu kaunile kalmistule, mida on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endel Pae arhiiv, kaasa arvatud kirjavahetus, on talletatud Eesti Kirjandusmuuseumis.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more