Siinkohal on huvitav heita pilk Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi (mida leiab folklore.ee lehelt), et saada aimu või tuletada meelde pühadega seonduvaid ajaloolisi traditsioone ja tähendusi.
Kalender ütleb, et kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. saj. alguses on noormehed käinud küla peal mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas.
Lihavõttepühad kannavad ka kiigepüha nimetust – Lõuna-Eestis algas siis kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus – tervise, elujõu ja õnne loomine endale ja karjale. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. saj. toodi selle tasuks kiigeseppadele kindaid ja vöid, kindlasti ka mune. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
