Siinkohal on huvitav heita pilk Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi (mida leiab folklore.ee lehelt), et saada aimu või tuletada meelde pühadega seonduvaid ajaloolisi traditsioone ja tähendusi.
Kalender ütleb, et kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. saj. alguses on noormehed käinud küla peal mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas.
Lihavõttepühad kannavad ka kiigepüha nimetust – Lõuna-Eestis algas siis kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus – tervise, elujõu ja õnne loomine endale ja karjale. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. saj. toodi selle tasuks kiigeseppadele kindaid ja vöid, kindlasti ka mune. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
