Telli Menüü

Filmi Tõde ja õigus saamisloost


A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ on üks eesti kirjanduse tähtsamaid tüvitekste. On isegi kõlanud väide, et kes seda pole lugenud, see polegi õige eestlane. 2019. aasta pole veel õieti alanud, kuid juba on purustanud kassarekordeid selle suurromaani esimese osa filmiversioon. Ka raamatute läbimüük poodides ja laenutamine raamatukogudes on pärast filmi valmimist saanud uut hoogu. „Tõe ja õiguse“ esimene (mitteametlik) välislinastus oli ülemaailmsete emakeelepäevade avaürituseks Helsingis. Jagame seal toimunut „Eesti Elu“ lugejatega.

Filmi näidati Kalaranna ostukeskuse kinos, kuhu oli kinniseks ürituseks reserveeritud eraldi saal. Kohal oli palju rahvast, stsenarist ja režissöör Tanel Toom ning produtsent Ivo Felt vastasid pärast filmi linastust vaatajate küsimustele. Kohalviibijate hulgas oli mitmeid tuntud kultuuritegelasi, sealhulgas kirjanik ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel, kes on „Tõe ja õiguse“ soome keelde tõlkinud. Tema kirjutatud Tammsaare-raamat ilmus hiljuti ka eesti keeles (Noore Eesti südametunnistus: Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare). Filmi lõppedes olid paljudel vaatajatel pisarad silmis.
Filmi režissöör Tanel Toom ja produtsent Ivo Felt Helsingis Tõe ja õiguse linastuse järel publiku küsimustele vastamas. Foto: Lea Kreinin (2019)

Tanel Toom ja Ivo Felt rääkisid filmi senisest käekäigust Eestis ning selle valmimisest. Filmi esilinastus oli Eestis vabariigi aastapäeva paiku ning see ongi mõeldud eelkõige Eesti publikule. Kõige suuremad ja kuulsamad filmifestivalid (Cannes, Veneetsia, Berliin) seda vist ei võtaks, sest seal nõutakse maailma esilinastust, kuid maailm on festivale täis ning see võiks sobida TIFF-i filmiprogrammi. Toronto festivalile olevat küll üsna raske saada. „Tõde ja õigus“ pole ka otseselt festivalifilm, see on rohkem klassikaline loo jutustamine, festivalidel oodatakse aga pisut teistsugust lähenemist.

Filmi vastu tunneksid kindlasti huvi meie naaberriigid, ka Soomes võiks seda peagi näidata. Hetkel on film kinolevis, seejärel läheb see internetitelevisiooni ning pärast seda saab seda ka osta DVD-l. Filmi tegemine läks maksma umbkaudu kaks ja pool miljonit eurot.

„Tõde ja õigust“ on teatrites lavastatud, kuid pole mitte kunagi varem filmitud. Seda on küll üritatud juba nõukogude ajal, on kirjutatud stsenaariume. Kuidas aga Tanel Toom selle filmi tegemiseni jõudis? (Pikemalt Eesti Elu 5.04.2019 paberlehest)

Lea Kreinin, Tallinn

Loe edasi