„Üks aastaaeg valitseb kogu riiki,“ võiks öelda. Ja see aastaaeg on suvi. Talvel võtab loodus pisut hoogu maha, viskab end jahedama õhu kätte puhkama, kuid kevad ei too kaasa murrangulisi muutusi nagu põhjapoolsemal laiuskraadil.
Ainult natuke muutuv aastaaeg
Floridas tähendab „jahedam“ seda, et hommikul võib vaja minna õhukest jopet – ja pärastlõunal jälle päevavarju ja jääkohvi. Mõnes kohas, eriti põhja pool, näiteks Pensacola lähistel, võib termomeeter langeda isegi alla nulli, kuid lõuna pool, Key Westi palmide all, jääb see vaid kaugeks kuulujutuks, umbes nagu jutt lumehelvestest Saharas.
Florida on neli korda suurem kui Eesti ja rahvaarvult umbes kuusteist korda tihedam – rohkem kui 22 miljonit hinge, kes kõik üritavad suvel leida varju päikese eest. Minu kodu asub Hillsborough’ maakonnas, kus elanikke rohkem kui terves Eestis. Ainuüksi Tampa linnas on üle 413 000 elaniku, ja mina pesitsen armsas Temple Terrace’is, mis oma 27 000 hingega tundub suisa kodukülana.
Kevade vaikne tulek: rohuroheline revolutsioon
Siinmail annab loodus kevade tulekust märku peenelt – mitte lumikellukeste ja sirelite, vaid roheluse tärkamisega murul. Talve jooksul, kui omanikud oma muru unarusse jätavad, võib see muutuda kollaseks nagu kulunud vaip vanas mõisahoones. Kuid kevadel hakkab rohi tasakesi taas tärkama, nagu Winston Churchill kirjeldas taastumist: „See ei juhtu hetkega, aga juhtub vältimatult.“
Mõned puud – eriti tammed – heidavad maha peotäie lehti, aga mitte kunagi ei jää nad päris paljaks. Tõelised talveunest ärkajad on aga loomad.
Minu maja akna alt vudib aeg-ajalt mööda saarmaproua oma kolme kelmika pojaga, keda jälgides tundub elu lihtsam ja toredam. Ühel päeval seikles üle muru poolemeetrine kilpkonn – väärikas, aeglane ja omaette filosoof – kuni ta lõpuks jõkke sulpsas.
Aias ja jões: loomade kevadpidu
Kui kevad päriselt saabub, annab sellest kõige selgemalt märku loomariik. Minu maja akna alt vudib aeg-ajalt mööda saarmaproua oma kolme kelmika pojaga, keda jälgides tundub elu lihtsam ja toredam. Ühel päeval seikles üle muru poolemeetrine kilpkonn – väärikas, aeglane ja omaette filosoof – kuni ta lõpuks jõkke sulpsas.
Õuest leidsime ka ühe väikese kilpkonna, kuid uurimisel selgus, et tegu polnudki Florida põlisasukaga, vaid eksinud „poepõgenikuga“ – kingitud lemmikloom, kelle omanik oli ta lihtsalt vabaks lasknud.
Alligaatorite kevadine armumäng
Hillsborough’ jõe ääres elades saab kevadest kõige teravamalt teadlikuks siis, kui alligaatorid muutuvad aktiivsemaks. Aprill tähendab nende jaoks pulmahooaega – kuumavereline tegutsemine külmaverelistele!
Alligaatorid on territoriaalsed. Iga suurem isend võtab endale jõe- või tiigisopis „kuningriigi“, mida ta kaitseb nagu keskaja vürst. Kui keegi väiksem julgeb sinna tikkuda, järgneb kas kiire rünnak või hirmutav demonstreerimine.
Minu enda maja lähedal sirutas end sageli murule üks neljameetrine hiiglane, keda ma nimetasin oma „kodutrooniks“, Hillsborough’ jõe väärikaks pealikuks. Kui teda ühel päeval enam ei näinud, kahtlustasin, et ta on langenud kohaliku küti saagiks ja nüüd võib tema nahka leida mõnest peenest daami käekotist.
Alligaatorid võivad olla ohtlikud, aga statistika näitab, et nad on Floridas väiksem risk kui autod või isegi äikesetormid: keskmiselt 1 surm aastas alligaatori läbi, 11 surma välgu tõttu, üle 3700 surma autoõnnetustes. Keegi tark inimene olevat kunagi öelnud: „Kui maailm lõpeb, jäävad alles vaid prussakad ja Florida alligaatorid.“
Armastust ja vaenu jõe ääres
Aprillis ja mais näeb jõe ääres tihti, kuidas väiksemad alligaatorid jälitavad suuremaid – romantilise lootuse embuses. Juulis muneb emane alligaator umbes 38 muna, mille järel muutub ta üpriski territoriaalseks ja kaitseb oma pesitsuspaika raevukalt.
Munad ja vastkoorunud pojad on pesukarude lemmikdelikatess. Pesukarud pidutsevad hea meelega alligaatorimunadega – ja alligaatorid söövad omakorda pesukarusid. Florida ökosüsteemis pole suhet „kiskja ja saak“ – siin on lõputu ringtants, kus igaüks on kord tantsupartner ja kord lõunaroog.
Eriti ettevaatlik tasub olla vihmaperioodil, mis kestab maist oktoobrini, kui tormid saavad taeva enda käsutusse ja välk sähvib tihemini kui paparatsode välgud Oscari-galal.
Florida suvi: päikese kuningriik
Kevad libiseb sujuvalt suvesse ilma suurema fanfaarita. Mõne kraadi võrra tõuseb päevane temperatuur, väikesed oravapojad tuiavad ekslevalt ringi ja üheksavöölised armadillid vudivad teedel nagu väikesed soomustatud rüütlid.
Autojuhid peavad olema valvel: loomad ei tunne liiklusreegleid ega ole kuulnud midagi ohutusvestidest. Eriti ettevaatlik tasub olla vihmaperioodil, mis kestab maist oktoobrini, kui tormid saavad taeva enda käsutusse ja välk sähvib tihemini kui paparatsode välgud Oscari-galal.
Florida elanikud teavad: „Kui sa tunned, et higi voolab mööda selga, oled kas jooksmas… või kevad on kohal.”
Florida eestlased teavad, et suvi on tõeliselt käes siis, kui Kesk-Florida Eesti Seltsi üritused lükkuvad edasi septembri või oktoobrini – enne seda pole kellelgi huvi midagi korraldada.
