Kaheksandal septembril algab Kanadas kooliteekond. See on ka tänavune rahvusvaheline kirjaoskuse päev. Huvitavalt langeb see kokku Vahtralehemaa keelteseaduse kinnitamise aastapäevaga. Kuigi elame ekraanide ajastul, mida valitseb kiiresti muutuv pilt ja kuuldud sõna, ei kujuta vist keegi elu ette lugemisvõime, -oskuseta. Tuleb kiita neid lapsevanemaid ja vanavanemaid, kes on Atsi ja Malli kasvatanud ja hoidnud esimese koolipäevani jõudmisel. On ju tänavused esimesed koolilapsed pidanud kogema pandeemia mõjusid vanuses, kui oldi alles kõndima, veel ehk mitte rääkima õppinud. Globaalne hirm ei ole sel kümnendil ainult viirusega seotud. Sõjad ja majanduslikud mured ei anna paljudele tuleviku lootusi.
On teisi muret tekitavaid näitajaid. Eestis on sündivuse langus juba aastakümneid mureks olnud. Haridusminister Kristina Kallas toonitas ka sel nädalal kooliaasta algust tähistaval konverentsil, et paljud teismelised kaovad piltlikult nurka, haridusest pimedasse teadmatusse. Eestis sünnib viimase statistika järgi aastas umbes 15 000 last ja iga kümnes neist ei lähe pärast põhikooli edasi õppima. 1 500 15-16 aastast noort ei ole koolis ega tööl. Ei astu, või hullem, ei pääse gümnaasiumisse, kutsekooli.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
