Peipsi järv Eesti ja Venemaa vahel on nagu Winnipegi järve väike koopia, pindalalt kuus korda väiksem, aga paljuski väga sarnane. Mõlemal on soojaveelisem lõunaosa, kuhu suubuvad suurimad jõed, mis toovad endaga paraku kaasa ka põllumajandusest ja inimtegevusest pärit reostust. Peipsi puhul on selleks läbi Pihkva voolav Velikaja jõgi, mis toob kaasa Venemaa kontrollimatutest oludest pärit saasta. Kanada puhul on need Winnipegi ja Punane jõgi (Red River) ning näib, et suureks probleemiks on lisaks kohalikule ka USA-st tulev reostus. Järvedel on ka on suurem ja jahedamaveelisem põhjaosa ning keskel kitsas kiirevooluline „kael“, kus paiknevad järve kõige suuremad sügavused. Peipsi puhul on selleks 18 ja Winnipegi puhul täpselt poole enam – 36 meetrit. Mõlemad järved jäätuvad talvel ning sel perioodil on väga tähtis jääalune püük. Nii Winnipegi kui Peipsi kõige tähtsamaks töönduskalaks on koha. Siig, Winnipegi järgmine kõige olulisem kala, on väga hinnatud ka Eestis, aga paraku on tema varu halvas seisus tänu kliima soojenemisele ja veekeskkonna reostusele. Eestis on tähtsuselt teine liik hoopis ahven, kes Kanadas on oluline peamiselt harrastajatele.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
