
NATO 7.-8. juuli tippkohtumine oli teine, mis toimus Türgis. Eelmine, 2004. aasta Istanbuli kohtumine, mis jäi hoopis teise ajastusse: toona võeti vastu seitse uut liikmesriiki ja usuti ajaloo lõppu. Nüüd kogunes peasekretär Mark Rutte juhtimisel 32 riigipead ja valitsusjuhti, et arutada, kuidas allianss üldse koos püsib. Kohal olid ka partnerid: Zelenskõi, Lõuna-Korea president Lee Jae-myung, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Jaapani, Austraalia, Uus-Meremaa ja Pärsia lahe riikide ministrid.
Päevakord oli teadlikult lühike ja praktiline: kaitseinvesteeringud, kaitsetööstus ja Ukraina toetamine. Rutte sõnastas eesmärgi juba mais – muuta liitlaste lubadused konkreetseteks tulemusteks. Eelmise aasta Haagi tippkohtumisel lepiti kokku, et kaitsekulutused tõusevad 2035. aastaks viie protsendini SKP-st, millest 3,5 protsenti läheb sõjalisele tuumikkaitsele ja 1,5 protsenti laiemale riigikaitsele. Ankara pidi olema aruandluse tippkohtumine: näidake plaane, näidake numbreid, näidake tehaseid.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.