Subscribe Menu

Presidendi tähtsusest

Eesti riigipea President Alar Karis teatas oma rahvale, sobivalt Võidupühal peetud kõnes, et ta on otsustanud mitte kandideerida teiseks ametiajaks. Riigimehena väärikalt ja korrektselt nii kodumaal kui välisriikides kohustusi täitnud ja tasakaalukalt esinenud Karis astus järjekordselt õige sammu.

Esiteks, aegsalt teada andes oma otsusest, nii lubades aega kahjuks kirevaks ja killustunuks kujunenud kodumaisel poliitilisel maastikul eri leeridele kandidaate otsida ja strateegiat arendada. Teiseks, täites lubadust oma perele. Ametisse astudes olevat Karis lausunud, et ta täidab presidendi kohustusi vaid ühel ametiajal.

Mitte nii nagu Vahtralehemaa föderaalses poliitikas, kus vaid 15 kuu eest valitud rahvasaadikuid on hiljuti tagasi astunud, vihjates kas perekondlikutele kohustustele või nagu Québecis on juhtunud, otsusest osaleda sealsetel sügisel oodatavatel provintsivalimistel. Mis viivad vajadusele välja kuulutada kulukaid asendusvalimisi, aga ei kõiguta hetkeseisu liberaalide noateral olevat enamusvalitsust. Küll aga kinnitades fakti, et nii mõnigi siinne poliitik tegutseb pigem enese kui oma valijate huvides.

Eestimaine poliitika on paraku kujunenud pärast taasiseseisvumise joovastust, optimismi ja edusamme mitte eriti meeldivaks liivakastimänguks. Kompromisse ei leita, valitsevad vastuolud, mitte üksmeel, minnakse isiklikuks.

Kaeviku metafoor on sobiv. Varjunud snaiperid võtavad vastased kirbule. Võiks lausuda, et isiklike huvide konfliktid ujuvad pinnale ajal, kui peaks keskenduma riigile ja rahvale.

Karise otsus võib politoloog Tõnis Saartsi hinnagul viia presidendivalimiste protsessi „oodatust keerulisemaks“, kuna suure tõenäosusega suunatakse riigipea valimine Riigikogust lahenduse mitteleidmise tagajärjena valimiskogusse.

Kahjuks on praeguses Riigikogus süvenenud erimeelsused. Peaminister Kristen Michal kutsus Karise kõne järgselt „kõiki poliitilisi jõude korraks poliitilisest kaevikust välja tulema“. Kaeviku metafoor on sobiv. Varjunud snaiperid võtavad vastased kirbule. Võiks lausuda, et isiklike huvide konfliktid ujuvad pinnale ajal, kui peaks keskenduma riigile ja rahvale.

Mäletame inetusi, mida pilluti, kui Toomas Hendrik Ilves kandideeris Arnold Rüütli vastu. Viimase renomee ei toibunud alatutest atakkidest, vaatamata ta selgele eestimeelsusele.

Eestile on oluline leida kandidaat, kes omab selget visiooni nii välis- kui julgeolekupoliitikas, samas oskust tegutseda kodumaiste kemplemiste vahekohtunikuna. Keerulisel ajal on tarvis eesti rahvast ühendada, mitte jätkata senist sissisõda poliitiliste jõudude vahel.

Alar Karise otsus annab selleks väga hea võimaluse ühiselt taas koonduda Võidupüha järgselt sinimustvalge alla.

Tõnu Naelapea

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more