Siiani on Roman Toid Eestis teatud eelkõige kui kooriheliloojat ja
„väliseestlaste Ernesaksa”. Roman Toi esimene külaskäik Eestisse aastal 1990. a kujunes triumfiks ja seda mitmes mõttes. See oli esimene sõjajärgne laulupidu, milles osalesid ka väliseestlased. Kolm au-üldjuhti Gustav Ernesaks, Richard Ritsing ja Roman Toi sõidutati Tallinna lauluväljakule lilledega ehitud hobukaarikul. Tänavaid palistasid rahvamassid – oli tunne, et kogu Eestimaa on kohale sõitnud. Rahvariideid kandsid nii lauljad kui ka pealtvaatajad. See oli tõesti nagu üks rahvusromantiline pidu – välismaalastel jäi suu lahti, sest midagi niisugust polnud nad 20. sajandi lõpus kusagil näinud. Eks see kuulugi imede kategooriasse, et üks väike rahvas on suutnud säilitada nii suure muusikapeo traditsiooni. Laulupidu oli nõukogude okupatsiooni ajal rahvustunde elushoidmise pühakoda. Siin pidid ka kõrged kompartei tegelased Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm” laulmise ajal püsti seisma. Tahtsid nad seda või mitte. Kord püüti seda Ernesaksa laulu ka ära keelata, aga sellest ei tulnud midagi välja. Ametliku programmi järel laulsid kõik laulupeolised selle laulu ikkagi ära.
1990. aastal toimus aga tollases ajas midagi ennekuulmatut. Laulupeo üldjuhiks on väliseestlane!!! Roman Toid, keda siinmail hellitlevalt „väliseestlaste Ernesaksaks” hüüti, tahtis aplausitorm enda alla matta. Siinkohal võiks tormi isegi orkaaniks ülendada.
Samal laulupeol kõlasid ka Roman Toi koorilaulud ja laulupeo järel andis Viljandi meeskoor Ugala teatri saalis kontserdi Toi kooriloomingust.
Paar aastat hiljem, juba iseseisvas Eestis, anti Toile üle Eesti Muusikaakadeemia audoktori nimetus. Pärast ligi 100-aastase Aadu Regi surma sai Toi endale veel ühe auväärse tiitli – „kõige vanem eesti helilooja”.
Roman Toi orelipalad kõlavad kirikukontsertidel üpris tihti. Suurejooneline noodikogumik ja lausa 2-st CD-plaadist koosneva orelimuusika publikuni jõudmine oli Eesti muusikaelus suur sündmus. Pilgeni täis kirikus võis silmata pea kõiki meie praeguseid tegevorganiste. Mina vestlesin Tallinna rahvusvahelise orelifestivali kunstilise juhi, professor Andres Uiboga. Tema sõnul oli kogu esitlus nagu omaette kunstiteos. Toi orelimuusika vahele luges luuletaja ja fotokunstnik, EELK konsistooriumi referent Arho Tuhkru ette katkendeid Roman Toi kirjavahetusest ja mälestusteraamatust „Kaunimad laulud pühendan sull'”. Muusika kõlas ka kaunilt kujundatud noodikogu ja heliplaatide esitluse juurde.
Kahju, et maestro Toi sellest pidulikust sündmusest ise osa võtta ei saanud.
Sirje Vihma-Normet
