Nagu ka eestlaste ajalugu kinnitab, Spengleri teesiks on, et talupoeglus, organiseeritud maaviljelemine on kultuuri eeltingimuseks. Kuid mitte selle looja ega kandja. Selleks tuleb linnastumise suunas vaadata, kuidas ajaloolised suurlinnad kasvasid ja hääbusid. Õhtumaade tsivilisatsiooni kultuurne apogee ehk kõrgpunkt, hiilgeaeg oli Spengleri hinnagul 18. sajand. Arvestades, et ta kirjutas möödunud sajandi alul, tuleb seda arvamust tõsiselt kaaluda.
Kui 19. sajand oli eurooplaste, peamiselt Inglismaa valitseda, siis 20. sajand, eriti pärast kahte suurt ilmasõda oli ameeriklaste. Moodsa arvutitehnoloogia ajastul märkame taas Aasia riikide kasvu. Tsüklid on olemas, kuid veel ei julge ennustada, kas filosoofiliselt või mineviku taustal tehnokultuuri (nüüdsete tehisaru praktiliste ja moraalsete muredega) allakäiku. Lõpetaks sissejuhatuse võrdlusega, et igal tsivilisatsioonil, kas Ameerikates, Aasias või Euroopas on olnud, nagu inimelulegi omane kasv, õitseng, närbumine ning siis surm. Titeeast vanaduseni, teisisõnu, kuni viimase hingetõmbeni.
Et fänn, kes esmakordselt Kanada suuremasse linna jõuab kindlasti imestab, et barjäärid on roostes, asfalt auklik ja teeveered prahti täis. Kui rongiga linna jõutakse, siis astutakse samuti umbliiklusesse, tänavapildis domineerivad asotsiaalid, kerjused ja mustus.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
