Subscribe Menu

Trio Estonia kontsertreisil – FOTOGALERII

Kõigepealt tutvume asjaosalistega.

Norman Reintamm on sündinud Hamiltonis ja omab laiaulatuslikku muusikalist karjääri. Ta oli aastaid peamine alaline dirigent Eesti Rahvusooperi juures, töötas dirigendina Kanada Rahvusballeti orkestriga ja praegu on muusikadirektor Cathedral Bluffs Sümfooniale Torontos. Arvo Leiburit ja Aare Tammesalu kohtas ta juba Eestis töötades.
Trio Estonia ja noor tenor Mark Atheron (vasakult kolmas). Foto Eesti Elu



Arvo Leibur õppis viiulit Tallinnas ja Moskvas, temast sai kontsertmeister Põhja Hollandi Sümfooniaorkestris ja aastal 2000 ERSO kontsertmeister. Ta on õpetanud nii Soome kui ka Tallinna konservatooriumides.

Aare Tammesalu õppis tšellot Tallinna Muusikakoolis ja hiljem Eesti Muusikaakadeemias. Ta on Mustjala pidustuste kunstiline direktor Saaremaal.

Külalisesineja Mark Atherton lõpetas UBC ooperikooli Vancouveris ja on esinenud mitme ooperi peaosas. Ta oli ka solist Vancouveri Sümfooniaorkestrile.

Ansambli nimi Trio Estonia on hästi kõlav, mis juba iseenesest nõuab kõrgemat muusikalist taset. Lihtsam on mängida täiskoosseisuga orkestris, kus üksikute instrumentide vigu ainult hästi treenitud kõrv üles korjab, aga hoopis teisiti on trios mängimine, mis ei erine suuresti soolodest, võib-olla on isegi keerulisem. Kõige kolme interpreedi tugev muusikaline tagapõhi andis end kindlalt tunda laupäeval, 27. oktoobril Torontos St. Timothy's anglikaanikirikus toimunud kontserdil. Norman Reintamme kavalised märkused olid teretulnud, eriti kui oli tegemist vähemtuntud heliloojatega.

Esiteks kuulsime itaallase Cirri duetti viiulile ja tšellole. Arvo Leibur viiulil ja Aare Tammesalu tšellol. Meelde jäid esimese osa huvitavad unisoonis käigud, keskmise adagio osa viiuli- ja tšellosoolod ning lõpuks allegros heliredeli jooks viiuli tipust tšello „C” keele madalate toonideni.

Vahelduseks esines külaline, tenor Mark Atherton, kandes ette Roman Toi „Palve” Norman Reintamme klaverisaatel. Võrreldes eesti meestega oli solist kogult väiksem, aga häält oli küllalt. Tema edu eestlastest kuulajate hulgas oli tagatud sellega, et laulis eesti keeles ja mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka tundeavaldused jooksid tekstiga ühte. Kahtlemata lisas ta värvi tervele kontserdile.

Keelpillimängijaile lisandus nüüd Norman Reintamm klaveril. Ette kanti Beethoveni „The Ghost” Allegro, Largo ja Presto, et kaasa minna ajaga, kuna „Halloween” oli nurga taga. Meelde jäi ilus tšellosoolo Largos, muidugi klaver ja viiul tegid oma parima, et „vaime” välja tuua.

Kontserdi teine osa algas viiulisoologa klaveri saatel, esitades Arvo Pärdi „Fratres”. See pala nõuab mängijatelt head tunnetust ja on ilus, kui hästi esitatud. Seda see ka oli.

Külaline Atherton sai Reintamme abil nüüd millegagi hakkama, mis oli üllatuseks kõigile, valgustades ka heliloojat küljest, mida ei oleks võinud arvata. Nimelt kandis tenor ette Kaljo Raidi „Ronk on laululind”, eesti keeles ja vastava miimikaga. Hästi lauldud ja kindlasti lõbustas ta eestlasi, kanadalastel jäi see ehk puudulikuks. Teiseks laulis ta Maimu Miido „Öö rannal”, mis oli samuti väga nauditav.

Lõpuks liikusime Lõuna-Ameerikasse. Argentiina heliloojalt Astor Piazzollalt oli neli tangot: kevad, suvi, sügis ja talv. Nüüd sai selgeks, et tango võib olla ka klassikaline muusikavorm.

Igatpidi nauditav kontsert ja soovime „Trio Estoniale” edukat tiitli kaitsmist.

Enn Kiilaspea

 

 

Fotogalerii – Fotod Eesti Elu


 

Read more