Subscribe Menu

Märkmik – Karja kihelkonnas Saaremaal — lööritav löoke körgel pöllu kohal.


,,Põldlõokese (Eurasian skylark) laul ei ole helide poolest rikas, kuid on meloodiline. Lõokese laulu peetakse ilusaks sellepärast, et lind kombineerib enda käsutuses olevat noodivaru mitmeti, lisaks laulab ta valjusti ja kaua. Põldlõoke laulab koidust ehani, vahel isegi kuuvalgetel öödel. Ta laulab lennates. Lõoke tõuseb ringe tehes järjest kõrgemale, kuni kaob silmist. Üksnes tema laul kostab, justkui heliseks taevas ise. Kui ta on jõudnud lennu kõrgeima punktini (150–400 m maapinnast, hakkab ta kiiresti alla tulema, ringe ta enam ei tee, aga tiibu liigutab ikkagi. Laskudes muutub laul katkendlikumaks ja valdavalt vilistavaks. Umbes 20 m kõrgusel laul katkeb, lind ajab tiivad laiali ja liugleb maapinnale. Laulab üksnes isaslind. Emane sel ajal toitub maapinnal või istub niisama. Emased näitavad end üldse harva.“ (Kirjeldab lõokese lõõritamist Vikipeedia)

Foto: Riina Kindlam (2022)

Teine tegelane, halljänes (European või brown hare, Lepus europaeus), kelle murumängudest oli osa võtmas kokku suisa neli pikkkõrva. Nad on pirakad loomad, kassist suuremad ja võivad su pikali joosta.

 

Riina Kindlam, Tallinn

Foto: Riina Kindlam (2022)

Foto: Riina Kindlam (2022)

Foto: Riina Kindlam (2022)


 

Read more