Ei saand ma kah tegelikult kedagi. Eilsest saadik päeva vanemaks, aga mitte üks põrm targemaks, mis saavutus see ära ei ole. Ing on sehes, no asi seegi. Peenikese niidi otsas, aga alles ja läheb täis, kui torgitasse. Vahel läheb ilma torkimata kah.
Sai seda külma talve kirutud ja kevadist sooja oodatud nigu kuke muna. Nüid on see muna munetud ja poolenisti söödud kah. Noh, et kevadest saab varsti suur suvi, aga sooja ikke netu. Praega konutan akna all ja vahin vihmatilkasi, mis taevast alla vajuvad. Ei ma viitsi neid lugeda ega nende karaktert analüisida, paistavad kõik ühesugused nigu vanainimese päevad.
Aga kuda noorest peast oli? Kui mõtlema akata, siis sama moodu. Päevad olid nii üksluised, muutkui künna vai äesta, muutkui marsi mööda põldu, näha pole muud kui ees astuva obese saba. Sai ikke unistatud, et ühel päeval võtan kätte ja lähen merele. Maailm ees lahti nigu Kuutenpärhi piibel, ole aga mees ja loe. Mis peaasi – meremehel igas sadamas uus pruut. Ahoi, kauged rannad, kõrged rinnad! Aga sõda tuli peale ja kõik läks nigu ta läks. Nüid pole sadamas muud kui külma kevadist...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
