Seminari esimeseks kõnelejaks oli VEMU püsinäituse loomingulise meeskonna liige, sisearhitekt Anne Määrmann büroost Bob & Doko, kes rääkis laiemalt moodsatest raamatukogudest, peatudes põhjalikumalt Helsingis soomlaste seas kiiresti populaarsust kogunud raamatukogul Oodi. Vaid üks kolmandik raamatukogu pinnast kuulub raamatute hoiustamisele. Ülejäänud osa hiiglaslikust hoonest sisaldab näituse- ja kinosaale, helistuudioid ja õppeklasse, üüritavaid kabinette ja koosolekuruume, mängu- ja meediatube, vaikusekohti ja koosolemisalasid.
Seejärel tutvustas Anne tööd, mida tehti koos kolleeg Kristi Printzmanniga Viimsi raamatukogu uuendamiseks. Viimsi kaubanduskeskusesse rajatud moodne raamatukogu on justkui Oodi väiksem vend: avatud ja avara planeeringuga keskkond, mille kujunduses on kasutatud loodusmotiive ja reipaid värve. Raamatukogus on mõnusaid lugemisnurki ja kokkutulemispaiku erinevas vanuses ja huvidega inimestele. Järgitud on moodsa raamatukogu kontseptsiooni: raamatukogud pole pelgalt kohad, kust käia raamatuid laenutamas, vaid keskused, mis teenivad kogukonna mitmekesiseid vajadusi. Lastele on Viimsis pühendatud terve majakorrus, aga seal leidub ka nt muusika- ja videostuudio, multifunktsionaalne saal jpm.
Järgmiseks kõnelejaks oligi Viimsi raamatukogu direktriss Tiiu Valm, läbiviidud muudatuste initsiaator ja juht. Raamatukoguhoidjate juhtlauseks on tänapäeval „Iseseisev lugeja“: raamatute valimine, laenutamine ja tagastamine peaksid olema korraldatud nõnda, et lugeja ei vaja raamatukoguhoidja abi. Selle printsiibi elluviimise viimaseks etapiks Viimsis oli iseteenindusliku väliautomaadi kasutuselevõtt selle aasta alguses, mis võimaldab lugejail raamatuid tagastada raamatukokku sisenemata. Uuenenud raamatukogu külastatavus on kasvanud kolme aastaga enam kui poole võrra. Ülipopulaarsed on individuaalkabiinid, mida saab kasutada õppimiseks või muudeks vaikust ja eraldumist nõudvateks tegevusteks. COVID-19 piirangute ajal võeti aktiivsesse kasutusse terrass, kus nüüd peetakse suviseid üritusi. Need, kes kahtlesid alguses raamatukogu kaubanduskeskusse viimise mõttekuses, peavad nüüd tunnistama, et uus asukoht koos muutunud kontseptsiooniga on ennast õigustanud – rahul on nii raamatukogu töötajad kui kasutajad.
Suured muutused seisavad ees ka Eesti Rahvusraamatukogus, mis on ümberehituste ajaks oma uksed Tallinnas Tõnismäel juba sulgenud, et need avada taas 2025. aastal – siis juba koos Rahvusarhiiviga. Nimelt on kavas koondada Rahvusarhiivi Tallinnas asuvad üksused samuti Rahvusraamatukogu tohutu suurde hoonesse. Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andersoo ja teenuste juht Kristel Veimann rääkisid hoone rekonstrueerimisele eelnenud planeerimisprotsessist ja muidugi uuenevast raamatukogust. Kui Rahvusraamatukogu 1993 avati, jäi paljudele mulje, et see pompöösne paik pole mõeldud lihtsurelikele. Nõnda pole see juba ammu, aga raamatukogu töötajad tunnistavad, et vana eelarvamus on visa kaduma.
Uuenenud raamatukogu peaks tulema endisest avatum, efektiivsem ja pakkuma paremaid teenuseid. Kavas on siduda traditsiooniline nn vaikne raamatukogu uute funktsioonidega. Suurt rõhku pannakse haridusele, millele pühendatakse terve korrus. Eriti oluliseks peetakse infopädevuse arendamist. Ideekorjesse kaasati õpilasi ja õpetajaid, muuseume ja IT-ettevõtteid ja muidugi tehti koostööd Rahvusarhiiviga. Selleks, et pakkuda paremat juurdepääsu kuulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimestele, peeti nõu Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, aga rekonstrueeritud majas on mõeldud ka lapsevankritega emadele jt erirühmadele. Osa raamatukogust hakkab olema avatud 24/7, et pakkuda lugejatele võimalust ööpäevaringseks raamatulaenutuseks ja nt start-up kogukonnale võimalust kasutada raamatukogu ruume ka öisel ajal. Kuna ühe katuse alla kolivad Eesti kaks tähtsamat mäluasutust, on kavas integreerida Rarhvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi koguhoid ja teenindus: tuleb ühine lugemissaal, võimalused kogude paremaks haldamiseks, kasutajateni viimiseks jpm.
Ettekannetele järgnes elav arutelu. Tunti huvi, kas Rahvusraamatukogust saab laenutada e-raamatuid. Kuulsime, et 14. veeburaril käivitub Rahvusraamatukogul tõesti selline teenus ja kõik, kellel on olemas kas Eesti kodaniku või e-residendi ID-kaart, saavad e-raamatuid laenutama hakata – ka välisemaal elavad lugejad. Alates 1. jaanuarist 2023 pakub sarnast teenust Tallinna Keskraamatukogu, kuid see on mõeldud vaid Tallinna elanikele (vt: https://keskraamatukogu.ee/kojulaenutus-2-2/e-raamatukogu-ellu/).
Küsimusele, kas uuenenud Rahvusraamatukogus mõeldakse ka turistidele, saime vastuseks, et nii see on. Plaanis on liitreaalsuse vahendeid kasutades jutustada Eesti lugu läbi kogu hoone, aga majja on tulemas ka galeriid näituste jaoks, tippvarustusega kinosaal, kohvikud, saalid ja terrassid sündmuste jaoks jpm.
Muret tunti väiksemates asulates ja maakohtades asuvate rahvaraamatukogude üle, mida raha puudusel ähvardab pahatihti sulgemine. Kuna kokku olid tulnud raamatu-usku inimesed, leiti ühiselt, et väikeste raamatukogude sulgemine oleks suur viga. Ajal, mil trükisõnal on nagunii keeruline võistelda sotsiaalmeediaga, peaksid riik ja kohalikud omavalitused pidama oma südameasjaks toetada Eesti rahvaraamatukogude auväärse traditsiooni edasikestmist. Kohtadesse, kuhu raamatukogusid pole enam jäänud, võiksid jõuda raamatubussid – tava, mis mõnel pool veel püsib, kuid Eestit katva süsteemina pole tööle hakanud.
Eesti kultuur ja identiteet toetuvad tugevalt meie omakeelsele kirjasõnale. Hoolitsegem siis selle eest, et raamatukogud ei läheks kunagi moest, vaid käiksid ajaga kaasas ja tooksid kokku uudishimulikke ja teadmisjanuseid eestlasi nii kodumaast kaugel Torontos kui Eestis. VEMU raamatukogudes leiduva kohta leiate infot siit: https://www.ra.ee/apps/valiseesti/index.php/et Tulge lugema!