Vaat juured, ajalooline mälu, on meil seotud lõunanaabritega. Eks peenikesi piigasid, tugevaid turskeid mehi olnd mõlemal pool piiri. Küll meeldisid nad üks-teisele, eesti-läti verd on vist paljudel inämp, ku arvaks. Sest põle hullu. Lätlannad on ilusad, eestlannad rohkemgi. Ma põle seksist, ku nii ütlen. On ju nii. Tähtis on ikke see, et saame oma vahel läbi.
Kut seal pangas, noh. Võerad näod ees, ma’p jõvva alati olla kõigiks valmis. Lõug sile, kammipiid on pää inämp-vähemp korda seadnu, inemese nägu ehk ees. Asu siis nüüd võeras keeles tegelema. Inglismannide omas, too ju on ainus ühine suhtekeel. Mitte nigu Wabariigi ajal, ku oli fritsude keel. Okupatsiooni ajal, ku pidi iivan olema. Ei, nüüd on maailma keel ingliss. Mul seal kanaada pankades raha kah, sinna saab ju pinsi otse saata, neil ka neid massinaid, kust saab toda tengit kohe kätte, ei pea pikka sõitu ette võtma. Tulen toime, ju peab. Kuid ikke meeldib emakeeles mängida laia lehte, nigu oleks mul noid lepalehti rohkem, ku päriselt on.
A vaat. Ametnikuga ei saa teisiti suhelda ku riigikeeles ja maskiga. Kaitsvat iina viiruse eest. Kut peab nägu näitama, selle osatähtsust vähendades. Otsa, bumaaga letti laduma, enne, ku saad kadunud kuninganna näopilte. Siis uuritakse näpujälgigi, ju tänapäeval seda pangakonto kinnitust mudu põle. Tegin, mida paluti, mis vanakõsõl üle jäi. Neiu toksis kenasti edasi. Ning siis leidis, et ei saa tehingut läbi viia. Et minusugust nende andmepagasis põle.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
